Kevadränne toob konnad sõiduteele

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konnad autoteel.
Konnad autoteel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Keskkonnaamet kutsub autojuhte ettevaatlikult liiklema ja konnarohketel teelõikudel kiirust vähendama, sest kahepaiksete kevadränne on Lõuna-Eestis juba alanud ja soodsate ilmade jätkumisel jõuab ka Põhja-Eestisse.


Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi sõnul algab konnade kevadine ränne talvituspaikadest kudemisveekogudesse perioodil, mil õhutemperatuur jääb öösel pluss-poolele ja päevane temperatuur ulatub vähemalt + 10 kraadini.

"Eriti soodustab rännet niiske ilm. Kui sellised tingimused kevadel käes on, alustavad ka väga paljud raba- ja rohukonnad ning harilikud kärnkonnad massilist liikumist veekogude poole," ütles Talvi.

Teelõikudel, kus nähakse palju konni, on soovitav kiirust aeglustada. Autojuhtidele ei tee see erilist tüli, sest konnade rändeteed üle maanteede pole tavaliselt laiemad kui paarkümmend meetrit ning massränne kestab vaid nädalapäevad. Eriti tähelepanelikud peavad autojuhid olema soojal ja vihmasel ajal veekogude läheduses, sest rändeteedega ristuvatel maantedel võib ainuüksi mõne tuni jooksul hukkuda tuhandeid konni.

Kahepaiksed on väga asukohatruud loomad ning kudema naastakse reeglina sinna, kus ise oma elu alustati. Nii on eelmistel kevadetel kõige rohkem teateid konnadest tulnud Saku-Kiisa, Leie-Oiu-Tänassilma, Ülemiste järve ja Paide tehisjärve piirkonnast.

Teedel allaaetud kahepaikseid kasutavad toiduks röövloomad ja linnud (vareslased, rebased jt), mis omakorda võib suurendada auto alla jäävate loomade arvu ning liiklusohtlikke olukordi.

Märksõnad

Tagasi üles