Väike-Maarja naiskodukaitsjad kinkisid sügava puudega poisile toetava tooli

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver (vasakult), Eriku ema Liis Niinemets ning naiskodukaitsja ja Porkuni kooli kasvataja Ellen Sepp tooli üle arutamas. Foto: Kristel Kitsing

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna naised keetsid vanaemadeaegsel meetodil tõrvaseepi, mille müügiga kogusid vahendeid skolioosi põdevale Erikule individuaalse tooli soetamiseks.

Rasvast, linaõlist, männitõrvast ja seebikivist keedetud tõrvaseepide müügist koguti heade inimeste abiga kokku peaaegu 700 eurot, mis kattis tooli tellimiseks vajaliku kümneprotsendilise omaosaluse. Istme valmistas Ortoosimeister OÜ.

Väike-Maarjas elava 10-aastase Porkuni koolis õppiva Eriku selgroog on deformeerunud ja selle süvenemist pole võimalik takistada mingil muul moel. “Erikule oli vaja sellist individuaalset tooli, mis toetaks tema istumisasendit – see takistab skolioosi süvenemist,” selgitas Eriku ema Liis Niinemets. “See ei ole lühiajaline abivahend, vaid pikaajaline, ja ta kasutab seda iga päev ka koolis, et ta saaks seal rahulikult oma koolitükke teha,” lisas  ema.

Niinemetsa sõnul pole ta pojal võimalik pikka aega iseseisvalt istuda ja koordineeritult käsi liigutada. „Kui asend on tooli abil fikseeritud, siis saab ta oma käsi paremini sihipäraselt kasutada,“ jutustas Liis Niinemets.

Seda, kui kaua Erik tooli kasutada saab, ei osanud Niinemets ette prognoosida. “Me ei tea, kui kiiresti ta kasvab, aga kui ta kasvab sellest seisust välja, siis saab seda tooli pikendada,” rõõmustas Niinemets ning kiitis Väike-Maarja jaoskonna hakkajaid naisi abi ja ettevõtlikkuse eest.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaise Anneli Mikiveri sõnul pole Erik tavaline koolipoiss, vaid hoopis üsna eriline. “Samas vajab ta igapäevaseks toimetulekuks mitmeid abivahendeid: ratastool, funktsionaalkäru ja -tool, seisulaud, pesutool, ortoosid, ortopeedilised jalanõud,” loetles Mikiver. “Eriku kasvades muutuvad ka tema vajadused abivahendite järele ning mul on hea meel, et meie naised tahavad koos head teha,” lisas esinaine. “Loomulikult tänan ma kõiki inimesi, kes meilt tõrvaseepi on tellinud või ostnud. Nähes Eriku silmis naeratust, tean, et te kõik olete sellele kaasa aidanud.”

Jõuludeks on Väike-Maarja naiskodukaitsjatele saabunud tõrvaseebi tellimused Eesti Joonisfilmilt ja Tallinnfilmilt. “Alustame uue laari seebi keetmist juba septembris,” rääkis Mikiver innustunult tulevikuplaanidest. Samas märkis ta, et kõige olulisem on Erikule ja tema perele aeg, mida kahjuks raha eest osta ei saa. “Kuna õpin sotsiaaltööd, olen pakkunud ennast ka pereemale Eriku hoidmisel abiks. Suvel Porkuni kool puhkab, aga laps vajab ju kogu ööpäeva hoidmist ja toitmist,“ selgitas Mikiver. “Igal võimalikul juhul pingutame oma jaoskonna naistega, et selle pere olukorda kergendada, ning teeme seda suurima rõõmuga,” rõhutas Väike-Maarja jaoskonna esinaine.

Kui Erik ja tema kaksikvend sündima hakkasid, jäi abi kiirest haiglasse jõudmisest hoolimata õigel ajal osutamata. Paari tunni pärast tuli ilmale kaks vaikset vennakest, kes ei hinganud ja kelle südamed enam ei löönud. Erik toodi elule tagasi, vend jäigi ingliks.

Eriku esimesed elukuud möödusid Tallinna lastehaigla intensiivravi osakonnas. Lapse seisund oli üliraske: ta ei hinganud, paljud organid ei funktsioneerinud, ta ei osanud neelata, köhida, imeda. Arstid olid kindlad, et sünnitrauma tagajärjel on tekkinud raske ajukahjustus. Prognoose ei söandanud teha keegi.

Eriku arst kirjutas tema haigusloos, et pärast sündi kujunesid lapsel rasked arenguhäired. Laps vajab palju igapäevast abi ja järelevalvet. Neelamisraskuste tõttu tuleb kogu toit enne söötmist peenestada. Erikut tuleb toita, sest lapse käed ja jalad ei allu peremehe korraldustele. Peamine liikumisviis on rullimine mööda põrandat. Õues saab poiss käia vaid ratastooli või käru abil. Hoolimata sellest, et Erik on väga taibukas, laseb tema autistlik meel sellel välja paista vaid siis, kui tal endal on selleks soov või vajadus.

Erik on kõnetu, kuid mõistab ümbritsevat ja temale öeldut. Vastata püüab ta lihtsamate viibete või pearaputuste toel. Erikul on välja kujunenud ka epilepsia, mis ei lase tal tavapärasel moel uinuda ega sügavasse unne vajuda.

Igapäevaseks toimetulekuks vajab ta mitmeid abivahendeid, lapse kasvades muutuvad ka vajadused abivahendite järele.