Juhtkiri: kes korra, see alati

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Ei ole midagi uut tänavustel valimistel – oma territooriumi pärast asuvad võitlustulle ka praegused valla- ja linnajuhid. Mõni tarkpea on öelnud, et kes korra vallajuht, see alati vallajuht, sest sellelt ametilt mõnele teisele üleminek ei pidavat väga lihtne olema, jääb see siis soovi või oskuste taha, polegi selge.

Seda kinnitavat tõik, et kui mõni vallajuht on kaotanud maakonnas koha, kandideerib ta vallajuhiks mõnes teises maakonnas.

Alahinnata ei saa siin muidugi ka teotahet ja võimuiha. Vallavanemal peab olema tegutsemislusti, aga ka soovi omavalitsuse ladvikus troonida. Kel amet selge, sel on uuel ametiajal juba märksa lihtsam tuttavat rada sammuda.

Ometigi on just tänavune valimisperiood see, mis omavalitsusjuhtidele varasemast segasemad olud loob.

Praegu on järjekordset ametiaega püüdvad vallavanemad veel täies elujõus, aga ühel hetkel tuleb teatepulk noorematele tegijatele üle anda.

Äsja mingi punktini jõudnud haldusreform lööb uuest aastast plaanid jälle sassi. Iseseisvana jätkava Kadrina vallagi juht (saagu selleks rahva tahtel siis kes iganes) ei saa enam nautida maakonna mõistes ühe suurema omavalitsuse võlusid. Suisa vastupidi: nüüd ollakse väike, ning teistega võrdse taseme saavutamiseks peab rabelema.

See, milline teekond, kas üles- või allamäge, ootab omavalitsusjuhi ameti staatust tulevikus, näitab aeg. Praegu on järjekordset ametiaega püüdvad vallavanemad veel täies elujõus, aga ühel hetkel tuleb teatepulk noorematele tegijatele üle anda.

Tekib küsimus: kas tänapäeva noored mehed ihalevad vallajuhi kohta? Võimalik, et mõnele võib kohaliku omavalitsuse juhi amet olla sobivaks hüppelauaks. Fakt on aga seegi, et on suur vahe, kas juhtida suurt linna või pisikest omavalitsust ääremaal.

Sügis eraldab terad sõkaldest ning praegustel valla- ja linnajuhtidel on aeg peeglisse vaadata. Kui valimiskaugel ajal saab üsna turvaliselt rusikaga vastu rinda taguda ja oma tegude õigsuses ning õigluses veendunud olla, siis hetkel, mil jäme ots antakse rahva kätte, võib kogu aastatega ehitatud paberloss vaikse sahina saatel liiva kaduda.