Relva taotleja peab edaspidi põhjendama relva soetamise vajadust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Siseminister Andres Anvelt.
Siseminister Andres Anvelt. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Relvaseaduse muudatused puudutavad eelkõige erinevate lubade menetlust ja laskekõlbmatute relvade regulatsiooni. Relvaseadusesse lisatakse nõudeid, mis kindlustavad selle, et relva omanikeks on õiguskuulekad ja usaldusväärsed inimesed.

Siseminister Andres Anvelt ütles, et relvaseaduse eesmärk on kontrollida põhjalikumalt relvaloa taotlejate tausta ning kindlustada, et relva omamine ja käsitsemine on nii omanikule kui ka ühiskonnale turvaline, edastas siseministeerium.

"Ühiskonna turvalisuse arendamine käib eluga kaasas. Mida paremini oskavad inimesed relva käsitseda ja mida kindlam on see, et relv ei satu nende kätte, kellel sellega asja ei ole, seda kindlamini võime kõik end tunda," ütles Anvelt.

Edaspidi peab relvaloa taotleja põhjendama vajadust relva omamiseks ning politsei- ja piirivalveametil (PPA) on õigus loa andmisest keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud. Relvaloa andmisest on võimalik keelduda ka inimestele, keda on korduvalt karistatud süüteo toimepanemise eest. Relvaloa andmisest võib keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule.

Kui tulirelv on soetatud turvalisuse tagamiseks, peavad relva omanikud relvaloa aegumisel uuesti läbima tulirelva käsitsemise katse.

Tulevikus tuleb ka laskekõlbmatud tulirelvad PPA-s registreerida.

Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalasele kehtivad relvaloa taotlemisel samad tingimused Eesti kodanikega. Eksam tuleb välismaalasel sooritada ka siis, kui talle on väljastatud relvaluba mõnes teises riigis. Relvaeksam tehakse eesti keeles või eesti keele mittevaldamisel tõlgi abil muus keeles. Ilma tõlgi abita tuleb aga sooritada tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse. See tagab, et iga relvaomanik saab aru eestikeelsetest relva käsitsemisega seotud käsklustest, mis tagab nii tema enda kui teiste inimeste ohutuse.

Lisaks relvaseadusele muudetakse ka riigilõivu seadust, vangistusseadust, korrakaitseseadust ja strateegilise kauba seadust.

Täna on Eestis umbes 28 000 relvaomanikku ja umbes 70 000 relva. Relvaluba väljastatakse viieks aastaks.

Relvaseadus on plaanitud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuaril.

Tagasi üles