Juhtkiri: Kas on turgu turgudele

Ostukeskuse Tsentrum tagumine külg. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Rakvere hakkab saama ühe elaniku kohta suurima kaubanduspinnaga linna kõrval ka suurima letipinnaga turulinnaks, sest kahe turu kõrvale on kaks tekkimas.

Praegu on Rakvere kesklinnas väliturg ja linna ääres Ringtee tänavas asuval siseturul kaubeldakse kodumaise toidupoolise ja käsitööga ning tööstuskauba jaoks on seal kaks korrust eraldi sektoris.

Konkurentsi tekkides on kesklinna väliturg muutunud nii ostjate kui müüjate poolest märksa hõredamaks ja talvisel perioodil on seal peamiselt näha mõnd riidekraamiga kauplejat.
Eks muidugi turgude ja eeskätt välituru kõrghooaeg algabki ju kevadel kõikvõimalike ettekasvatatud lille- ja köögiviljataimedega ning jätkub suvel kurkide, tomatite, maasikate ja teiste hõrkude viljadega. Sügisese turu vallutavad kartul ja seened-marjad. Turult põllu- ja metsaandide ostmine on tore ja vahetu kogemus ning suvel tasuks kindlasti kaubanduskeskustes pakutavate valdavalt välismaiste juurikate asemel eelistada omamaist ja kodust.

Turg on mõnes mõttes maa majanduselu baromeeter. Kuigi praegu kroonivad kõikjal kaubanduses super- ja hüpermarketid, annab siiski väike külaturg pildi kohaliku maaelu jätkusuutlikkusest. Üheks selliseks positiivseks näiteks on 100 elanikuga Uudeküla turg, kuhu müüjaid ja ostjaid koguneb kogu Virumaalt ja kus kaubeldakse Eesti põllumeeste toodanguga.

Samas olukord, kus Rakveres tekkib kahe turu konkurentidena kesklinna Tsentrumi kaubanduskeskusse Comarketi asemele siseturg ja lisaks tahetakse turg teha ka Nurga keskusesse, võib jätta kõik need kiratsema. Karta on, et nii palju turgu Rakveres turgudele ka ei ole. Pidevalt turul käijaid ei ole nii palju, et neljale turule püsiv ostjaskond kindlustada. Samal ajal saab ka poodidest mitmed asjad turuhinnaga kätte ja sageli ei ole turukaup poekaubast märkimisväärselt odavam.