Päästeamet annab nõu: millest rääkida lapsega, kes jääb pärast koolitunde üksi koju

Päästeameti ennetustöö büroo juhataja Kristian Sirp oma perega. Peretütar Emili läheb tänavu esimesse klassi. Foto: Päästeamet

Kooliaasta algus toob paljudes perekondades kaasa suuri muutusi. Nii lastevanemad kui ka lapsed peavad kindlasti arvestama sellega, et lastel tuleb kodus iseseisvalt hakkama saada. Seetõttu on äärmiselt oluline, et vanemad vaataksid koos lastega üle kodus valitsevad ohukohad ja arutaksid läbi, mida peab laps võimaliku ohu korral tegema ja kuidas käituma.

Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Kairet Kõljalg ütleb, et kõige olulisem on vanematel vastata küsimusele: kas mu laps on valmis üksinda kodus olema?

"Kui lapsevanem on veendunud, et laps saab pärast kooli endaga kenasti hakkama, siis  tuleb kokku leppida reeglid ja arutada koos lapsega läbi ohuolukorrad," lisab ta.

Kindlasti tuleks kokku leppida, et laps helistab kohe, kui ta koolist koju on jõudnud. Tehke see lapsele harjumuseks. Uurige, kuidas lapsel koolis läks ja tuletage talle meelde, mida ta peab kodus ära tegema enne vanemate koju saabumist.

"Esimese asjana tahavad lapsed kodus ilmselt süüa. Lapsed, kes kasutavad iseseisvalt toidu valmistamiseks pliiti, peavad jälgima, et nad toitu tulisele pliidile ei unustaks ning pärast kasutamist pliidi kindlasti välja lülitaksid. Mõistlik oleks täpselt paika panna menüü ja jätta juhised, mida ning kuidas valmistada," soovitab Kõljalg.

Kui laps kuuleb suitsuanduri signaali ja avastab tuleõnnetuse, siis tuleb tal sellest esimesel võimalusel teavitada teisi ruumis või lähedal olevates ruumides viibijaid (ema, isa, õde, vend, vanaema, vanaisa, naaber jne) ning liikuda kiiresti toast välja.

Hea mõte on kinnitada külmkapile ka häirekeskuse number 112, paanikas lapsel ei pruugi number kohe meelde tulla. "Lapsele peab selgeks õpetama oma koduse aadressi, et vajaduse korral saaks ta hädaabinumbril 112 abi kutsuda. Harjutage abi kutsumist koos lapsega," rõhutab Kõljalg.

Vaadake koos üle kõikvõimalikud väljapääsud, veenduge, et need oleksid seestpoolt hõlpsasti avatavad ning kasutamiseks piisavalt turvalised. Kõljalg lisab, et kui koduuks pole snepriga, siis tuleks paigaldada ukse juurde võtmekapp või nagi. Kõik on olnud olukorras, kus otsitakse paaniliselt, kuhu on võti seekord pandud? Leppige kokku kindel koht võtmete jaoks. Kodu on kindlus, aga seda ei tohi muuta endale lõksuks.

"Kuigi iga laps võib tüdimusest pööritada silmi jutu peale, et tikkudega ei mängita, tuleb seda lastele ikka ja jälle meelde tuletada. Lapsed võivad tikkudega mängimise asemel otsustada, et panevad põlema küünla või teevad kaminasse tule, et emal-isal oleks mõnus   sooja saada. Seetõttu tasub meelde tuletada, et algklasside lapsed tohivad lahtist tuld, näiteks küünalt, gaasipliiti ja küttekoldeid kasutada vaid täiskasvanu juuresolekul," räägib Kõljalg.

Lapsed on oma loomult uudishimulikud ning üksinda kodus olles võib neil tekkida vastupandamatu soov veidi kappides ja sahtlites ringi kolada. Seetõttu tasuks kriitilise pilguga oma kapid-sahtlid üle vaadata ja ohtlikud esemed, ained ära peita või luku taha panna. Oluline on jälgida, et lapsed ei pääseks näiteks tablettide ja kodukeemia juurde.

Kindlasti peaks lastele rääkima ka virtuaalsetest ohtudest, näiteks ei tohi kindlasti sotsiaalmeedias teada anda, et ollakse üksinda kodus.