Riigikohus asub arutama sundliitmise vaidlustanud valdade kaebusi
Sundliitmise on vaidlustanud ka Rakke vald

Riigikohus.

FOTO: Toomas Herm

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asub teisipäeval arutama vallavolikogude kaebusi sundliitmist puudutavate valitsuse määruste kohta.

Kõrgeim kohtuaste arutab kaebusi kirjalikus menetluses lisaks teisipäevale veel ka 12. septembril. Riigikohus ootab vaidlustatud määruste kohta arvamust ka riigihalduse ministrilt ja õiguskantslerilt. Asja asub arutama viieliikmeline koosseis, menetlust juhib riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Riigikohtul on põhiseaduslikkuse järelevalve taotluste lahendamiseks aega neli kuud alates nõuetekohase taotluse saabumisest.

Valitsus võttis tänavu vastu haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks sundliitmise määrused 26 valla osas, kes ei olnud omaalgatuslikus ühinemises kokkuleppele jõudnud või kes ei täitnud haldusreformi 5000 elaniku kriteeriumi, edastas riigikohtu pressiesindaja. Osa omavalitsusüksusi pöördus seejärel halduskohtusse, taotlemaks sundliitmist puudutavate valitsuse määruste tühistamist.

Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegium selgitas 12. juulil tehtud otsuses, et ehkki vaidlustatud määrused puudutavad vahetult konkreetseid omavalitsusüksusi ning on antud üks kord korraldatava haldusreformi raames, muudetakse nendega sisuliselt Eesti haldusterritoriaalset korraldust tervikuna, mistõttu peaks vaidlust õigusloovate aktide põhiseaduspärasuse üle lahendama riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium.

Praeguseks on riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolliks pöördunud 17 vallavolikogu: Rakke, Koeru, Kambja, Ülenurme, Pala, Illuka, Emmaste, Tõstamaa, Lasva, Mikitamäe, Lüganuse, Padise, Vasalemma, Pühalepa, Võru, Vastseliina ja Sõmerpalu.

Lisaks esitasid Mikitamäe, Illuka, Padise, Vasalemma, Tõstamaa, Koeru, Rakke, Lüganuse, Lasva, Kambja, Ülenurme, Emmaste, Pala, Pühalepa, Vastseliina, Võru ja Sõmerpalu vallavolikogu riigikohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluste määruste kehtivuse peatamiseks. Riigikohus jättis siiski esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata, leides, et käesolevas menetlusetapis puudub vajadus määruse jõustumise peatamiseks.

Tagasi üles