:format(webp)/nginx/o/2017/09/05/7068859t1h64da.jpg)
Kui kõik läheb nagu plaanitud, pole juba sel talvel põhjust palavikuga kraadiklaasi kaenla alla pista. Piisab, kui kasutada Eesti meeste – oma panuse on andnud Lääne-Virumaalt Rakkest pärit Alvar Pällo – leiutatud nutikleepsu nimega TempID, ning kehatemperatuur on kergesti fikseeritav 24 tundi ööpäevas. Järgmine Skype on stardivalmis.
TempID on ühekordselt või korduvalt kasutatav nutikleeps, mis mõõdab ja salvestab kehatemperatuuri. Kas sisuliselt on tegemist kraadiklaasi asendustootega?
/nginx/o/2017/09/05/7068865t1hf7b4.jpg)
Võib küll nii öelda. Mõtte peale tuli TempID eestvedaja Rait Rand, kes nägi haiglas olles, et õed käivad palatist palatisse patsientide kehatemperatuuri mõõtmas. Nutikal inimesel oli aega mõtteid mõlgutada ja Rait tuli ideele töötada välja seade, mis mõõdab inimese kehatemperatuuri 24 tundi ning mis annab ühtlasi ka täpsema ülevaate – näiteks kas ja kui kaua ravimi mõju kestab. Loomulikult vähendab see ka õdede töökoormust.
Tegemist on silikoonist tehtud pehme, tabletikest meenutava seadmega, mis pidevalt inimese kehatemperatuuri logib. See tuleks paigaldada kaenlaaluse piirkonda, mis on kehatemperatuuri mõõtmiseks sobivaim koht.
Kuidas TempID töötab ja kui pikk on selle eluiga?
TempID-d saab nutitelefoni rakenduse kaudu sisse ja välja lülitada. Tööiga peaks arvutuste põhjal olema umbes pool aastat. Täpset kestvust on raske öelda, sest me pole jõudnud toodet nii kaua veel testida.
TempID tööpõhimõte on sama mis viipemaksel ehk põhineb NFC-tehnoloogial. Andmete kogumiseks tuleb nutitelefon lihtsalt TempID peale panna. Rakenduses saab märkida ravimi manustamise aja ja raportit on võimalik ka perearstile saata.
Kas TempID-l on olemas sertifikaadid ja load, et toodet saaks poes müüma hakata?
Need protsessid, kaasa arvatud kliinilised katsed, on praegu pooleli. Loodame, et oktoobris enne haiguste põhihooaja algust saab TempID-d juba apteegist osta.
Kui palju hakkab TempID maksma?
Konkreetset summat on praegu raske öelda, aga see jääb ilmselt vahemikku 10–50 eurot.
Apteekides on müügil mitmesuguseid kraadiklaase, kuid kas TempID-l on konkurente?
On olemas Bluetoothi baasil töötavaid seadmeid, mis on oluliselt suuremad ja mille tööiga on märkimisväärselt lühem.
TempID leiutamisele aitas kaasa soodne asjaolu: turule tuli vastava võimekusega protsessor, mis on lihtsasti programmeeritav. Siiani olid sarnased protsessorid hardcode’itud ehk nende funktsionaalsust ei saanud muuta. Saime jala ukse vahele siis, kui jagati tootenäidiseid. Antud protsessorit praegu veel turul pole.
Tegemist on seadmega, mille järele on ilmselt nõudlust igas maailma otsas. Kas välisturgu juba kompate?
Meie eesmärk ongi TempID-d Eestis katsetada ja oodata ära tagasiside. Seejärel on plaan laiendada müüki Euroopas.
Ameerika ühendriikides on Bluetooth-seadmeid päris palju, kuid Euroopas on selles valdkonnas palju arenguruumi.
On teil aimu, palju olete TempID arendusse raha matnud?
Ei oska öelda.
Kas suurusjärk jääb 10 000 või 100 000 kanti?
Pigem ikka 10 000 kanti. Esmalt pälvisime 2016. aastal Baltimaade ühel suuremal riist- ja tarkvara hackathon’il TehnoHack kõige potentsiaalikama start-up-idee tiitli ning seejärel kutsuti meid “Ajujahti”. Seal esikoha eest saadud 30 000 eurot läks toote viimistlemiseks. Oleme suhteliselt vähese rahaga hakkama saanud, sest meil on väga kõva inseneritiim. Tavaliselt maksavad taolised arendused väga palju.
TempID kleeps on talutavate mõõtmetega, kuid kas seda annab veel väiksemaks teha?
Kindlasti. See sõltub suuresti seadme sees olevast antennist. Esmalt rõhume funktsionaalsusele ja seejärel tuleb disain.
Tartu ülikooli kliinikumi kirurgiakliiniku juhataja Urmas Lepner ütles ühes intervjuus, et suuremat edu saaksite nautida siis, kui kleeps mõõdaks vererõhku. On see teostatav?
See on omaette teadus. Kui selle ära teeksime, oleksime miljonärid. Tean idufirmasid, kes sellega tegelevad ja on selleks tarbeks kaasanud suures mahus investeeringuid. Meie hinnangul kuulub taoline vererõhku mõõtev nõelavaba seadeldis ulme valdkonda. See oleks liiga ebatäpne. Oluliselt lihtsam on panna TempID mõõtma pulssi ja aktiivsust.
TempID kleepsu arendamine pole vist teie põhitöö. Tegutsete ka osaühingus Superhands. Millega see ettevõte tegeleb?
Tegelikult olen Ericssonis tooteinsener. Minu ülesanne on seista mobiilimastide otsas olevate raadioseadmete heaolu eest: tagada võimalikult kõrge tootmisefektiivsus, minimeerida praaktoodete hulka, viia sisse disainerite loodud uuendusi, katsetada neid ja anda tagasisidet.
Viimased pool aastat olen aga olnud lapsehoolduspuhkusel. Superhands sai neli aastat tagasi asutatud koos kahe kursavennaga. Tegemist on tark- ja riistvarafirmaga, mis pakub tootearendusi. Lapsehoolduspuhkus tuli väga õigel ajal, sest enne seda ajasime oma asja pärast põhitööd.
Nüüd saan Superhandsile rohkem keskenduda. Lapse eest hoolitseb sel ajal elukaaslane.
Aga kui lapsehoolduspuhkus läbi saab?
Siis tuleb vastu võtta otsus. Sisimas soovin olla ettevõtja ja oma aja peremees. Praegu on suurepärane aeg ettevõtmised käima joosta, et siis neile täisjõuga keskenduda.
Mis suunas tehnikamaailm teie hinnangul areneb?
Märksõnaks on virtuaalreaalsus. Näiteks paned prillid pähe ja osaled mõnes teises riigis peetaval koosolekul. Näed ümber laua istuvaid inimesi, kuid ise kohal ei viibi.
Meeldib see teile?
Nii ja naa. Kuigi ma ise olen hull tehnoloogiafänn, siis tunnetan, et mingil hetkel võiks arenguga tagasi tõmmata.
Mis saab nutitelefonidest?
Võimalik, et need muutuvad pehmeks ja saab suurema telefoni endale taskusse voltida.
Leidsin internetist video, kus te kitarri mängite ja laulate. Kui aktiivselt muusikavaldkonnas tegutsete?
Rakke gümnaasiumi viimases klassis mängisin bändis trumme, kuid paari aasta pärast läks ansambel laiali. Muusikapisik on aga kogu aeg sees olnud ning siiamaani mängin hobi korras kitarri ja üritan laulda. Esinemas ei käi, kuid proovin vanu tutvusi üles soojendada ja võibolla õnnestub punt kokku panna.
Kaugtöö soodustamisest räägitakse isegi riiklikul tasemel. Kas teiesugune tehnoloogiaspets pole suutnud leida moodust, kuidas Rakke metsade vahel tööd teha, et peate Viimsis elama?
Veel ei saa ära kolida, sest enamik partnereid on Tallinnas ja linna vahel on omajagu sõitmist. Tahan, et laps saaks korraliku hariduse, ja linnas on selles vallas paremad võimalused. Tegelikult käin igal nädalavahetusel maal oma vanematekodus.
Tegelen puutöökoja rajamisega. See valdkond on mind lapsest saati paelunud, ja kuna suure piimanduskriisi ajal pidid vanemad lehmadest loobuma, tekkis ühel päeval vaba pind. Rajan sobivat keskkonda, kus saaksin aasta ringi enda hobiprojekte teha ja kus pojal oleks võimalus oma ideid ellu viia. Lapsepõlves Nõmmkülas elades oli mul väga suur loominguvabadus – sain kõike ellu viia, mis pähe tuli. See on aidanud mul kasvada inseneriks.
Mis asju kavatsete töökojas tegema hakata?
Rõhun peenasjadele. Internetiajastul on väga lihtne lahedaid ideid leida. Olen neid juba eraldi kausta kirja pannud. Puit on hea soe materjal, mida saab hästi töödelda. Puidust olen teinud mööbliesemeid – pojale pulgavoodi –, kuid ka nipsasjakesi, mida tuttavatele kinkida.