Sel nädalal algas Eestis küberkiusamisvastane kommunikatsioonikampaania, mille eesmärk on suunata inimesi küberkiusu märkama, vähendama ja ennetama.
Eestis käivitus küberkiusamisvastane kampaania
6. september 2017, 12:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Lastekaitse Liit korraldas eelmisel sügisel koolinoorte seas küsitluse, mille tulemused olid jahmatavad: enam kui 25% küsitletud lastest ja noortest (4.–12. klasside õpilased, kokku enam kui 1000 last) tunnistas, et on viimase aasta jooksul kokku puutunud küberkiusamisega. 17% vastanuist aga märkis, et on ka ise kiusaja rollis olnud.
„Need numbrid on selgelt liiga kõrged. Eesti e-edulugu on kõikjal maailmas tuntud, kuid online platvormide ja -keskkondade kasutuse laia levikuga seotud ohud paraku alaarutatud. Küberkiusu märkamiseks ja vähendamiseks peame sellest probleemist avatult rääkima ja ühiselt mõtlema, kuidas tuua suhtluskultuuri rohkem empaatiat, teineteisemõistmist ja hoidmist,“ rääkis Telia Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Isotamm.
Sel nädalal tuligi Telia koos Lastekaitse Liidu, haridus- ja teadusministeeriumi ning teiste partneritega välja kampaaniaga, mille eesmärk on küberkiusu probleemi tunnistada ja kogu ühiskonda arutellu kaasata.
„Kiusamine ei mõjuta ainult koolinoori, vaid kõiki, kes neid ümbritsevad: õpetajaid, klassikaaslasi, sõpru, õdesid-vendi, emasid ja isasid. Sageli liigub see klassiruumist nutiseadmetesse ja vastupidi. Kiusamine internetis on aga seda salakavalam, et võib toimuda ööpäev läbi, mõjub kiusaja vaatest anonüümsena, kuna kohene tagasiside puudub ja põhjustatud valu pole näha. Seetõttu on ka empaatiavõime väiksem,“ lisas Isotamm.
Lastekaitse Liidu projekti „Targalt internetis“ koordinaatori Malle Hallimäe hinnangul saab kiusamiskäitumine alguse hoiakutest ja väärtushinnangutest. “Oluline on, et lastevanemad räägiksid lastega eakaaslastega suhtlemise ja suhete teemal ning milline käitumine on kiusamine. Küberkiusamine võib sageli toimuda varjatult. Avatud suhtlemine lapsega aitab lapsel, juhul kui ta peaks sattuma kiusamise ohvriks, sellest rääkida,” rääkis ta.
Kampaania #suurimjulgus peamine sõnum on see, et kiusamine – eriti anonüümne kiusamine internetis ja nutiseadmetes – ei nõua julgust. Suurim julgus on hoopis kiusule vastu astuda ja pakkuda tuge kõigile, kes ise end kaitsta ei oska või ei suuda. Kampaania ei näita näpuga süüdlaste poole, ei karista ega häbista.
„Proovime hoopis minna algpõhjuste juurde, kõnetame nii neid, kes on kiusanud või on olnud kiusatud, kui ka paljusid kõrvalseisjaid, kellel on kiusuvastases võitluses väga oluline roll. Julgustame kiusu märkama, sekkuma, abi ja tuge pakkuma,“ selgitas Katrin Isotamm.
Küberkiusuvastane kampaania on septembris-oktoobris nähtav kõigis peamistes kanalites: välipindadel, teles ning print- ja sotsiaalmeedias. Telia teenindajad ja tehnikud saavad kampaania raames kandmiseks temaatilised T-särgid. Kampaania keskpunkt on veebileht www.suurimjulgus.ee, mis koondab teema kohta kogu vajalikku infot.