Tänavu on lihavõttepühad kõigil ühel ajal

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Munad.
Munad. Foto: Sille Annuk / Postimees

Ühelt poolt on lihavõtted kristlaste jaoks tähtsaimad - Kristuse ülestõusmise pühad, teisalt on kombestikus palju paganlikku ja maalähedast.

Ülestõusmispühadel on palju nimesid: neid kutsutakse lihavõteteks, samuti muna-, kiige- ja kevadpühadeks. Pühade tähendus on samuti inimeste jaoks erinev.

Kauplustele tähendavad lihavõtted ja sellele eelnevad päevad oluliselt suurenenud nõudlust munade järele, kusjuures sellel ajal otsitakse just valgeid mune, mis sobivad värvimiseks.

Maxima kaubandusketi, mille poed asuvad ka Tamsalus ja Tapal, avalike suhete juht Erkki Erilaid rääkis, et kui muul ajal moodustab valgete munade müük kogumüügist 10 protsenti, siis kevadpühade ajal 90%. Praegu on kaubandusketi kõikides kauplustes saadaval kahes suuruses valgeid mune ning neid on varutud piisavalt palju, et jätkuks kõigile soovijatele. Ta lisas, et loomulikult ei osteta muul ajal tibusid ja jänkusid, kuid ülestõusmispühade ajal lähevad hästi kaubaks ka kohupiima- ja lihatooted.

Rakvere Krooni Selveri juhataja Helgi Aver kinnitas samuti, et valged munad on väga nõutud. “Eestlased armastavad mune värvida,” märkis ta.

Averi sõnul toodab Tallegg valgeid mune just pühade tarbeks ning nii tootjad kui kauplu­sed valmistuvad suureks nõud­lu­seks juba varakult. Muidugi müüak­se ka muud kaupa, mis seos­tub lihavõtetega. Hästi lähe­vad kaubaks munakleepsud ja
-vär­vid, samuti sellised asjad, mis on natuke teistmoodi, olgu siis korvikesed või lihavõttejäne­sed.

Kõik tähistavad koos

Tänavu tähistavad nii protestandid, õigeusklikud kui katoliiklased ülestõusmispüha ühel ajal. Kristlastele on ülestõusmispühad aasta tähtsaimad pühad.

Suur reede oli kõige sügavam leinapäev, sel päeval viidi kohtuotsus täide - Jeesus löödi risti ja ta suri. Täna, vaiksel laupäeval, on ootuse aeg, mil ei tohi tööd teha ega ka reisida. Vaiksele laupäevale järgneb kristlaste suurim rõõmupüha, mis tähistab Kristuse surnust ülestõusmist.

Ülestõusmispühad on liikuvad pühad, mida ei tähistata kindlal kuupäeval. Nii ida- kui ka läänekirik tähistab ülestõusmispüha esimesel täiskuujärgsel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.

Kuna Moskva Patriarhaadile alluvas õigeusu kirikus ning vene vanausulistel käib usupühade arvestus vana, Juliuse kalendri järgi, protestantidel ja katoliiklastel aga uue, Gregoriuse kalendri järgi, ei lange liikuvad pühad enamasti kokku.

Ida- ja läänekiriku ülestõusmispühad langevad kokku keskmiselt kord viie aasta jooksul. Tavaliselt on vahe üks nädal, kuid võib olla ka viis nädalat.

Peipsi-äärses Mustvee linnas elavad juba ajalooliselt koos ja külg külje kõrval nii eestlased kui venelased - vene vanausulised, õigeusklikud, luterlased ning teiste konfessioonide esindajad.

Mustvee raamatukogu juhataja Laidi Zalekešina ütles, et kõiki kirikupühi tähistataksegi nii Eesti kui Vene kalendri järgi. Tema hinnangul on see, et pühad kokku langevad, meeldiv ja eriline sündmus. Õigeusklike ja üldse Peipsi-äärse vene kogukonna jaoks on väga oluline ülestõusmispühade ajal surnuaias lähedaste haudade külastamine, kuhu viiakse mune või ka näiteks kommi.

Esimesel ülestõusmispühal, pühapäeval, on kombeks, et lapsed käivad perest peresse ja korjavad lahkelt pererahvalt värvitud mune - see on veidi sarnane eestlaste mardi- või kadripäevakommetega.

Laidi Zalekežina kinnitas, et Peipsi-äärses asulas on väga oluline side järeltulevate põlvede vahel – kui vähegi võimalik, tulevad lapsed alati kodukohta.

Vaiksel laupäeval toimub nagu mujalgi õigeusu kirikutes öine jumalateenistus ning keskööl ristikäik, mis sümboliseerib varahommikust tulekut Kristuse hauale.

“Ristikäiku tulevad vaatama paljud inimesed ka kaugemalt,” lisas Zalekešina, inimesed on rõõm­sad, vahetavad mune. Mune koksides rõõmustatakse, et Jee­sus on surnust üles tõusnud.

Jänkud ja tibud

Lihavõttepühade kombestikku iseloomustab rõõmsameelsus, mis sümboliseerib ka looduse ärkamist. Pühad seostuvad kiikumise ja värskes õhus viibimisega, lihavõttejänestega, kes mune peidavad, eriti aga munade värvimise ja koksimisega.

Munade koksimisel on omad nipid: koksitakse muna terava otsaga. Muna on tugevam õige peoshoidmise korral. Kelle muna läheb katki, on kaotaja ja peab oma muna teisele loovutama.

Uskumuse kohaselt peidab lihavõttejänes öösel munad aeda ja lapsed otsivad need üles. Mõnes peres peidetakse tänapäeval värvitud munade asemel hoopis šokolaadimune ja ka -kujukesi.

Kevadpühi on tihti nimetatud veel kiigepühadeks, sest sel ajal algas, eriti Lõuna-Eestis, kiikumisaeg. Kiikumisel oli varem maagiline tähendus ning kindel algus ja lõpp. See tähendas tervise, elujõu ja õnne loomist endale ja karjale.

Salla mees Hando Kuntro ütles, et tema pere tähistab lihavõtteid just eelkõige lastele mõeldes ja selle lõbusa kombestiku pärast.

“Lihavõttejänes toob küll midagi magusat sussi sisse ja lapsed peavad selle üles otsima,” sõnas Kuntro, lisades, et nende peres värvitakse alati mune ja seda suuremas koguses.

Märksõnad

Tagasi üles