Kummipostid võivad muresid juurdegi tuua

Aaspere-Haljala teelõigule paigaldatud postid alles näitavad, kas olukord liikluses muutub paremaks või hoopis ebamugavamaks. Foto: Marianne Loorents

Teid hooldava aktsiaseltsi Eesti Teed peaprojektijuht Andres Plaat ütles, et nad on maantee­ame­tile postide panemisega kaasnevatest probleemidest rääkinud, kuid ilmselt ei saadud neist aru.

Plaat rõhutas, et Haljala ja Aaspere vaheline teelõik on katseline ja praegu ei saa kindlalt öelda, mis seal postide panekuga juhtuma hakkab.

Andres Plaadi sõnul on see teelõik talvel tuisune. Tuisu puhul hakkab lumi kogunema tõkete taha – seega ka postide taha. Aja möödudes moodustub postide vahele vaal, mis hakkab omakorda lund koguma.

Lumekoristusest rääkides tunnistas Plaat, et postide vahelt lund lükata ei saa ja päris postide äärest seda ka lükkama ei hakata, et mitte neid vigastada. Seega võib tee keskele tekkida umbes meetrilaiune lumeriba.

Kevadel hakkab lumi sulama. Kui teised teed on kuivad, siis Aaspere–Haljala teelõigul valgub lume sulades vesi teele. Kui õhtul temperatuur alaneb, võib tee jäätuda. “Ilmselt peame seda teelõiku eraldi üle puistamas käima,” sõnas Plaat.

Suvel tekivad sel teelõigul suured ummikud. Andres Plaat selgitas, et teeääri niitev tehnika liigub kiirusega kolm kuni seitse kilomeetrit tunnis. Sõidukid sellest mööda ei pääse.

Tuleval nädalal ongi äriühingul plaanis viia sellele maanteelõigule oma tehnika ja näidata maanteeameti spetsialistidele, kuidas hakkab selle töö liiklust segama.

Põllumajandusettevõtja Vallo Kruusimägi, kes on kaheksa aastat seda teelõiku iga päev Tallinna vahet sõites kasutanud, ütles, et ei mõista, miks seda nimetatakse surmateeks. “See on ajakirjanduslik väljamõeldis,” sõnas ta ja selgitas, et sirgel teel pole häda midagi, vaid lainelise profiili tõttu on seal kohti, kus vastu tulev auto kaob künka taha. Kruusimägi sõnul on õnnetused seal juhtunud peamiselt rullnokkade ja roolijoodikute süül. Viimatise traagiliselt lõppenud õnnetuse põhjustanud sohver oli alkoholijoobes.

Kruusimägi ütles, et sõidukid liiguvad sel teelõigul aeglaselt, kaasa arvatud põllumajandustehnika. Kui paigaldatakse postid, hakatakse nende vahel tegema ohtlikke möödasõite, või kui aeglase sõiduki taga liikuv kolonn postidega teelõiku läbib, hakatakse massiliselt tegema möödasõite, mis võib samuti ohtlikke olukordi tekitada.

Rahvusvaheliste Autovedude Assotsiatsiooni president Einar Vallbaum küsis, kuidas sel teelõigul operatiivautod aeglaselt liikuvatest sõidukitest mööda pääsevad. 

Samuti võivad väikesed kiirused sel teelõigul sassi ajada liinibusside sõidugraafiku.

Maanteeameti liiklusohtlike kohtade koordinaator Janno Vilberg möönis, et tegemist on uudse liikluskorralduse lahendusega ja on arusaadav, et iga uus asi tekitab küsimusi. “Kummipostidega teelõigu korraldust projekteerides olid võimalikud probleemid ka arutusel ja lahendusega on püütud need minimaalseks viia,” selgitas ta.

Aeglased sõidukid on takistuseks kiirele liiklejale ja seepärast on iga kahe kilomeetri järel teelõigul, mille kogupikkus on kuus kilomeetrit, mõlemas sõidusuunas laiendused, kus aeglane sõiduk saab peatuda ja kiiremad sõidukid temast mööduda. Paigaldatud on ka aeglase sõiduki peatumist osutavad märgid. “Samas on olemas põllumajandusmasinatele alternatiivmarsruudid kõrvalmaanteedel Haljalast Aasperesse ning traktorid ja kombainid peaksid võimalusel kasutama neid,” jätkas Janno Vilberg. 

Projekteerimise käigus oli teemaks ka liikurmasinate sõidu keelamine Tallinna–Narva maantee Aaspere–Haljala lõigul, kuid seda ei pidanud maanteeamet esialgu otstarbekaks.

Sõidukid, mis liiguvad 70–80 kilomeetrit tunnis, Vilbergi sõnul probleeme ei tekita, sest liikleja ajakulu sellise sõiduki taga sõites on suhteliselt väike – kogu lõigu ulatuses umbes üks minut.

“Alarmsõidukite puhul saab aeglasem sõiduk kasutada peatumistaskut või saab alarmsõiduk vajadusel üle postide ümberpõike teha,” ütles Vilberg. 

Postide vahel ohtlike manöövrite tegemist maanteeamet probleemiks ei pea, sest liiklus on tihe mõlemas sõidusuunas ja kummipostide 10-meetrine samm loob piisava mulje takistusest. Hädapeatunud sõidukist on võimalik ümberpõike manöövrit teha aeglaselt postide vahelt läbi või ka üle posti sõites. Paigaldatavad postid on üle sõidetavad ja pärast üle sõitmist tõusevad need esialgsesse asendisse tagasi.

Veokile kummipost viga ei tee, kuid sõiduauto plastosadele võib see kriime jätta. Janno Vilbergi sõnul on kiiruse ja sõidukile posti tekitatud vigastuse suuruse omavahelist seost raske välja tuua, sest sõidukid on erinevad ja ka nende materjal.

Vilberg ütles, et talvel tekib postide vahele lumevall, kuid tavapärast lume- ja libedustõrjet tehakse ning koostöös teehooldajaga tagab maanteeamet talvel piisava liiklusruumi.

Möödasõidud postidega teelõigu lõppedes pole Vilbergi sõnul probleemiks, sest mõlemal pool on kaherealised teed ja sõidusuunad eraldatud. “Sellest tulenevalt tegime ka kummipostidega teelõigu valiku, et oleks tagatud ohutu möödasõidu võimalus peale lõigu läbimist,” ütles Vilberg ja lisas, et tema andmetel on tõstatatud probleeme jalakäijate ja jalgratturitega seoses. 

Kergliiklejatele on uue lahendusega sõiduraja servast eraldatud asfaldiga kaetud teepeenart minimaalselt poole meetri jagu ja kruusaga kaetud tugipeenar, mis on sõltuvalt asukohast umbes ühe meetri laiune.