Verekeskus kutsub Rakveresse doonoripäevale

Kristi Ehrlich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vere loovutamine.
Vere loovutamine. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama homme kella 10-14 Rakvere kultuurikeskuses toimuvale doonoripäevale. Eriti oodatud on 0- ja A-reesusnegatiivsete doonorite veri, kuid kutsutakse ka teiste veregruppide doonoreid.

“Pärast edukat telgituuri alustame tavapäraste doonoripäevade väljasõitudega Rakverre. Siinsed doonorid on selline tore ja ühtehoidev arvukas kogukond, kes eriti usinalt on meie suviseid doonoritelke väisanud ning meie verevarusid tõhusalt täiendanud,” ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

Rakvere Keskväljakul olid rõõmsad kollased doonoritelgid 19.-21. juunil ning 14.-18. augustil. Kuuel päeval käis telkides kokku 819 virumaalast, kellest 717-l lõppes käik eduka vereloovutusega, neist omakorda 84 andis verd esimest korda elus. “Meie verevarud said ligi 323-liitrise täienduse ning tänu Virumaa doonoritele sai hulk abivajajaid päästetud. Sügav kummardus kõigile verd loovutanud inimestele,” lisas Ülo Lomp

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 18 000 patsiendile aastas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles