Tänavu on tulekahjudes hukkunud kokku 20 inimest, pea pooled neist kaotasid elu suitsetamisest alguse saanud põlengutes.
Pea pooled inimelu nõudnud põlengud said alguse suitsetamisest
Käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga on aset leidnud 19 inimelu nõudnud tuleõnnetust, neis on hukkunud 20 inimest, ütles päästeameti arendusosakonna nõunik Helina Uku.
Eelmise aasta samal perioodil kaotas tules elu 26 inimest. Nagu ka eelmisel aastal, ei hukkunud tänavu augustis tulekahjudes ühtegi inimest.
Üheksa tänavu tulekahjudes hukkunud inimest kaotasid elu suitsetamisest alguse saanud tulekahjus. Neist kaheksa suitsetasid magamisasemel.
Elektriseadmetest - soojapuhur, valgusti, süvistatud halogeenvalgusti - alguse saanud tulekahjudes hukkus kolm inimest. Viie inimese hukuni viinud tuleõnnetuste tekkepõhjuseid ei õnnestunud välja selgitada.
Kõik tänavu tulekahjudes elu kaotanud inimesed hukkusid eluhoones või muus aastaringseks elamiseks kohandatud hoones - elamu abihoones või suvilas. Enamasti oli hoone juba avastamise hetkel lausleekides või peaaegu maha põlenud.
Kümme inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur, ja kolm inimest hoones, kus suitsuandur küll oli, aga laest alla võetud ja/või ilma toiteallikata. Seega 65 protsendi tules hukkunud inimeste kodus ei olnud suitsuandurit üldse või ei olnud see töökorras. Kolm inimest hukkusid hoonetes, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud, sellises olukorras hukkunud inimesed olid teadaolevalt tulekahju tekkimise ajal alkoholijoobes.
Tänavu tulekahjudes hukkunud inimest 12 ehk 60 protsenti olid vanadus- või invaliidsuspensionärid. Samas oli hukkunute seas ka kaks töötavat keskealist inimest. Esialgsetel andmetel olid 14 inimest ehk 70 protsenti hukkunutest alkoholijoobes.
Mullu olid aasta esimese kuu hukkunuga tulekahjude peamised tekkepõhjused hooletu suitsetamine ning elektriseadmetest ja -paigaldistest alguse saanud põlengud.