Psüühika- ja käitumishäirete diagnooside arv mullu suurenes
13. september 2017, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoolimata psühhiaatri vastuvõttude ja patsientide arvu vähenemisest diagnoositi 2016. aastal psüühika- ja käitumishäireid veidi rohkem kui aasta varem, selgub tervise arengu instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis täna avaldatud andmetest.
Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal pöördus 2016. aastal esmakordselt või korduvalt psühhiaatri ambulatoorsele vastuvõtule 99 388 inimest, mis on ligi 2 protsenti vähem kui 2015. aastal. Vastuvõtule pöördunud inimeste hulk on vähenenud alates 2013. aastast.
Esialgsete andmete põhjal oli 2016. aastal Eestis kokku ligi 247 000 psühhiaatri vastuvõttu. Ühe haigusjuhuga seotud vastuvõtte oli keskmiselt 2,7. Aasta varem oli see arv 2,8. Enamasti käib psühhiaatri juures rohkem naisi kui mehi, kuid 0–14- aastaste patsientide hulgas on poisse kaks korda enam kui tüdrukuid.
Psüühika- või käitumishäire diagnoositi mullu 91 033 inimesel, kes viibisid psühhiaatri vastuvõtul, mis on 3,3 protsenti enam kui 2015. aastal. Ülejäänud patsiendid tunnistas psühhiaater terveks või diagnoosis närvisüsteemihaiguse. Esmakordselt registreeriti psüühika- või käitumishäire 25 732 korral ehk 2,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Psühhiaatriahaiglaravile suunatute arv on viimastel aastatel vähenenud ja neid oli viis protsenti vähem kui 2015. aastal, ravi pikkus oli keskmiselt 18 päeva.
Psüühika- ja käitumishäiretest on levinuimad neurootilised ja stressiga seotud häired ning meeleoluhäired, mida diagnoositi vastavalt 24 protsenti ja 21 protsenti juhtudest. Uutest haigusjuhtudest kolmandikul olidki diagnoosiks neurootilised ja stressiga seotud häired, sealhulgas viis juhtu iga 1000 mehe ja ligi kaheksa juhtu iga 1000 naise kohta.
Naistel oli sageduselt teiseks uute diagnooside rühmaks meeleoluhäired – enam kui viis juhtu iga 1000 naise kohta. Meestel on teiseks enam levinud diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete, nagu alkohol ja narkootikumid, tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire, mida esines ligi viiendikul psühhiaatri vastuvõtul käinud meestest. Sellise diagnoosiga mehi oli neli korda rohkem kui naisi ja uutest haigusjuhtudest registreeriti neli juhtu iga 1000 mehe kohta.
Psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud psüühikahäiretest registreeriti 2016. aastal 67 protsenti alkoholi ja 19 protsenti opioidide kasutamise tõttu. Pooled juhtudest olid seotud psühhoaktiivse aine sõltuvusega.
2016. aasta statistika avaldamisel korrigeeriti perioodil 2011–2015 kohtu poolt määratud sundravil viibinute arvu tabelis PKH5 seoses tervishoiuasutuste andmeparandustega. Aastatel 2011–2016 on kohtu poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatud alla 200 isiku aastas, kõige rohkem oli neid 2012. aastal — 194 isikut.
2016. aastal psühhiaatri ambulatoorsel konsultatsioonil ja psühhiaatria haiglaravil viibinud patsientide psüühika- ja käitumishäirete diagnoosipõhise statistikaga saab tutvuda tervise arengu instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. (BNS)