Kaitsevägi harjutas Moe külas linnalahingut

Linnalahing. Pilt on illustratiivne. Foto: Marianne Loorents

Scoutspataljoni kaitseväelased harjutasid sel nädalal Moe külas linnalahingu pidamist. Lahingutandriks muutunud Moe peenviinavabriku põhitegevus aga jätkus rahuaegses tempos.

"Kui meil on olemas sõdurite väljaõppeks sobilikud hooned, mida me hetkel ei kasuta, siis miks mitte kaitseväge toetada," ütles Moe OÜ tegevjuht Liisa Luhaste, kelle sõnul annab nende ettevõte hea meelega panuse Eesti kaitsevõime tõstmisse.

Ta kinnitas, et sõdurite tegevus ettevõtte igapäevast elu ei häirinud. Pigem lisas täisrelvastuses sõdurite ja soomukite kohalolek tavalisse tööpäeva põnevust. "Meie territoorium on üsna suur ja harjutuseks kasutatud hooned piisavalt eraldi, et kellegi igapäevast tööd  segada," lisas Luhaste. Tegevjuht märkis, et sõdurid käisid hoolimata lahingudrillide intensiivsest harjutamisest hoonetega ümber heaperemehelikult. "Nii sel korral kui ka varasemalt on sõdurid kõik enda järelt kenasti ära koristanud ning jätnud hooned täpselt nii, nagu nad need üle võtsid," lausus Liisa Luhaste.

Scoutspataljonile oli see poole aasta jooksul juba teine kord Moe peenviinavabriku hooneid väljaõppes kasutada. Leitnant Janari Jaanso sõnul sujub koostöö väga hästi. "Ettevõte on olnud väga vastutulelik ja sõbralik. Meie palvele nende territooriumil olevaid hooneid kasutada tulid nad kohe meeleldi vastu," tähendas ta.

Kuna ala on linnalahingu elementide harjutamiseks soodne ning tsiviilisikute kohalolek teeb olukorra sõduritele palju reaalsemaks – ka päris lahingusituatsioonis asustatud aladel tuleb arvestada tsiviilisikute kohaloluga – , soovib Scoutspataljon leitnant Jaanso ütlusel ka tulevikus koostööd jätkata. Tema sõnul ei tähenda see aga kindlasti seda, et Moe küla elanikel tuleb harjuda pideva paugutamisega. "Minu ülesanne harjutuse kontaktisikuna on ka suhelda kohalike elanikega ning saada tagasisidet," ütles ta. "Me ei taha kedagi häirida ega segada kohalike elanike igapäevaelu."

Linnalahinguõpe tähendab lahingutegevuse harjutamist hoonestatud alal, näiteks asulas, tööstuskompleksis või mujal. Sellist lahinguviisi iseloomustab piiratud nähtavus, lühike vahemaa sõdivate poolte vahel ning pidevalt muutuv keskkond, mille muudab veelgi keerukamaks tsiviilisikute kohalolu.

Kaitsevägi harjutab linnalahingut nii selleks eraldi rajatud kompleksides erinevatel harjutusväljadel kui ka koostöös tsiviilsektoriga.