/nginx/o/2017/09/18/7112939t1h4eb0.png)
Rahandusministeeriumi tellitud uuringust "Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses" selgub, et ligi 87 protsenti avalikest teenistujatest on arvamusel, et nende amet eeldab kindlate väärtushoiakute olemasolu.
Ametnikud peavad eetikakoodeksi väärtuseid oluliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avalikku teenistust tajutakse eelkõige kui inimeste teenimist, mitte pelgalt ametikohustustest tulenevate ülesannete täitmist või poliitiliste otsuste jõustamist. Väga oluliseks peetakse väärtusi, mis seostuvad rahva ja üldsuse huvidest lähtumisega. Uuringu eesmärk oli kaardistada avalike teenistujate väärtushoiakuid ja nende igapäevatööga seotud eetilisi murekohti. Uuringu tulemused on muu hulgas sisendiks ka ametnikueetika nõukogu töösse.
“Vastav uuring on neljas kord mõõta avalikus teenistuses töötavate inimeste väärtushinnanguid ja nende muutuseid. Uuringu tulemused on väga vajalik tagasiside ametnikueetika nõukogule, ” ütles ametnikueetika nõukogu esimees Heiki Sibul. “Võime ametnike hoiakute üle uhked olla ja teame nüüd täpsemalt, mida parema avaliku teenistuse nimel edasi teha.”
Uuringust selgus, et avalikus teenistuses on oluliste väärtuste hierarhia eesotsas samad väärtused mis Eesti ühiskonnas laiemalt – seaduslikkus ja ausus. Neid peab väga oluliseks ligi 85 protsenti teenistujatest. Aastate lõikes enamikus väärtushinnangutes olulisi muutusi olnud ei ole. Samas on aja jooksul tõusnud niisuguste teenistujate osakaal, kes peavad väga oluliseks erapooletust, tegevuste avatust ning läbipaistvust ja teenistuja sõltumatust.
Avalikud teenistujad peavad raskeimateks eetikanormide rikkumiseks tegevusi, mis seostuvad avaliku teenuse või ülesande täitmise eest hüvitise vastuvõtmise või konkreetse huvigrupi või isiku huvide eelistamisega. Ajaga on teenistujad oluliselt kriitilisemaks muutunud eelkõige ametistaatusest tulenevate hüvede eraviisilise kasutamise suhtes. Eetilisema avaliku teenistuse ees nähakse väljakutsetena ametikohtade politiseeritust, juhikesksust otsuste langetamisel, ebaeetilist organisatsioonikultuuri, personalivoolavust ning seaduste ja määruste mitmeti tõlgendatavust. Uuringule vastanud teenistujad märkisid eetilisema avaliku teenistuse eeldusena üldist eetilist käitumist soosivat ja motiveerivat keskkonda nii konkreetsete asutuste, avaliku teenistuse kui ka kogu ühiskonna tasandil.
Avaliku teenistuse eetilised printsiibid ja nende aluseks olevad põhiväärtused, millest teenistuja oma töös ja tegevuses lähtuma peaks, on kokku lepitud ametniku eetikakoodeksis. Koodeksi järgi on hea ametniku olulisimad väärtused seaduslikkus, inimesekesksus, usaldusväärus, asjatundlikkus, erapooletus ning avatus ja koostöö. Ametnikueetika nõukogu toetab eetikakoodeksi ühtset rakendamist ja nõustab sellega seonduvates küsimustes nii ametnikke kui ka ametiasutusi.