Kuidas valmistusid arstid nelikute sünniks

Mitmike sünni juures on palju spetsialiste. Foto: Ida-Tallinna keskhaigla

Kui juuni lõpus sai Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmajas üle nelja aasta rõõmustada kolmikute sünni puhul, siis juuli kujunes veelgi harukordsemaks – rohkem kui poolesaja-aastase vahe järel nägid Eestis ilmavalgust nelikud.

Pühapäev, 9. juuli 2017. aastal läheb keskhaigla sünnitusmajas ajalukku – teadaolevalt esimest korda sünnitusmaja tegutsemise ajaloos aidati siin ilmale nelikud. Loore, Luise, Leene ja Lagle tulid ilmale keisrilõikega. Kuna oli ette teada, et sünnib neli enneaegset last, oldi selleks täpselt nii hästi valmis kui võimalik – ühtekokku oli sünnitusprotsessi kaasatud 19 haiglatöötajat.

Kahtlemata on nelikrasedus nii Eestis kui ka maailmas üliharuldane nähtus. Täpset esinemissagedust ei tea keegi, kuid viimaste andmete järgi sünnib nelikuid umbes ühel korral 81 000 sünnituse kohta. Möödunud sajandi esimesel poolel avaldatud Briti Entsüklopeedia andmetel sünnib aga nelikuid olenevalt piirkonnast umbes üks kord 1 000 000 sünni kohta.

Ka Ida-Tallinna keskhaigla naistearst doktor Konstantin Ridnõi kinnitab, et nelikrasedus on äärmiselt haruldane, mistõttu valdas haigla personali esialgu suur üllatus.

“Et tegu on nelikrasedusega, saime teada raseduse 12. nädalal, mil patsient jõudis 1. trimestri ultraheliuuringule. Üllatus oli muidugi väga suur, kuid mõistagi oli selline teadmine meile kohe ka suureks väljakutseks,” kirjeldab naistearst esimesi emotsioone. “Muidugi on soovitud rasedus alati rõõmustav ja õrn, kuid sellisel puhul kerkivad kohe ka olulised küsimused,” lisab ta.

Kuidas nelikute arengut kõige paremini jälgida? Millal ja kus on olnud maailmas viimane kirjeldatud juhtum? Kas Eestis üldse on sellist juhtumit varem ette tulnud? Need ja paljud teised küsimused vajasid kohe vastuseid.

Esimeseks oluliseks ülesandeks, kuid ka väljakutseks on vanemate nõustamine. Iga perekond ootab, et rasedus lõppeks terve ja ajalise lapse sünniga, kuid dr Ridnõi sõnul ei ole nelikraseduse puhul selline variant paraku võimalik.

“Uurides maailma kirjandust, saime teada, et nelikute puhul on keskmine raseduskestus sünnihetkeks tavaliselt 28‒30 nädalat. Sellistel puhkudel peavad vanemad teadma ja aru saama, et perekonda sünnib neli enneaegset last, kes peavad veel pikka aega arstide ja õdede kõrgendatud tähelepanu all olema,” selgitab dr Ridnõi. Ta kinnitab, et konsulteeriti ka väliskolleegidega, kel nelikrasedusega kokkupuuteid rohkem, ning pandi paika parim võimalik jälgimisplaan.

Kui plaan tehtud, siis põhiliseks raseduse jälgimise meetodiks ongi ultraheli, mis annab ülevaate, kuidas looted arenevad ning milline on emaka ja emakakaela seisund.

Mitmikraseduse korral suurenevad arsti sõnul mitmed rasedusriskid. “Raseduse iseeneslik katkemine, enneaegne sünnitus, preeklampsia ja muu. Teades neid riske ja raseduse olemust, on väga oluline kogu rasedust ka vastava hoolega jälgida.”

Arvestades kõiki nelikraseduse eripärasid, ei ole tavapärane loomulik sünnitus paraku mõeldav ning patsiente on sellest alati ka kohe teavitatud. See tähendab, et kõik peavad valmis olema erakorraliseks keisrilõikeks, kui sünnitus peaks algama või tekivad raseduse komplikatsioonid. See aga tähendab, et sünnituseks tuleb valmis olla kogu aeg, sest kõik võib toimuda väga kiiresti ja ettearvamatult.

Ka dr Ridnõi kinnitab, et haigla personalile oli väga tähtis osa sünnituse planeerimisest suure meeskonna moodustamine. “Sai selgeks, et operatsioonil osaleb kaks naistearsti, kaks lastearsti, anestesioloog, anesteesiaõde, neli neonatoloogia õde, operatsiooniõde ja muu personal – ühtekokku lausa 19 inimest. Meeskond pidi kättesaadav olema ööpäev läbi, kuna sünnituse täpset algusaega oli võimatu prognoosida,” kirjeldab dr Ridnõi. Kuigi Eesti mõistes oli tegu erakordse sündmusega, kulges sünnitus ise edukalt ning meeskond tuli oma ülesannetega suurepäraselt toime.