Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/28/6210815t1h1471.jpg)
/nginx/o/2009/08/21/224084t1h1b97.jpg)
Inimese jaoks on iga hommik eriline, põllumehe jaoks aga kevad oma ootuste ja lootustega. Kohtumistel maakonna talunike ja põllumajandusettevõtete juhtidega on sõnum olnud selline: käesoleval kevadel on kindlasti omapära. Paarkümmend päeva ei ole Virumaal sademeid praktiliselt olnud. Öised külmad ja tuuline ilm on mulla kiiresti kuivatanud.
Jaak Läänemets (OÜ Avispeamees) ütles, et väetist taliviljadele külvates ei jätnud traktor olulisi jälgi. Muld kannatab künda ja taliviljale väetist anda, aga mitte kõikidel põlluosadel. Endel Mäesepp (OÜ Müüriku Farmer) näitas 70 hektari suurust talinisupõldu, kus kõik on hästi ja õigeaegselt tehtud, kuid saaki loota on asjatu. Esimesel võimalusel külvatakse otsekülvikuga suvinisu.
Olav Kreen (OÜ Rabaveere Farm) kõneles otse põllult, et andis koos äestamisega taliviljapõldudele mineraalväetist. Ta ütles, et loodab keskmist saaki, lumiseene kahjustus väga ulatuslik ei ole.
Hoopis raskem on olukord Aru Põllumajanduse OÜ juhataja Andres Lindami sõnul. Ühel kolmandikul põldudel on talivili hävinenud, kahelt kolmandikult loodab ta saada keskmist saaki. Sama meelt oli ka OÜ Voore Farm taimekasvatuse juht Margus Lepp, kui oli üle vaadanud oma valdused.
Põllumehed on nõu küsinud teadlastelt. Tehnika ja maaharimise vanemteadur Peeter Viil (EMVI) on andnud soovituse teha kevadtööd nii kiiresti kui võimalik, sest muld on talvise sademete varu kiiresti kaotanud.
Tänavune kevad kiirustab põllumeest. Virumaa põllumees on juba nädala algusest põllul kündmas ja taliviljadele ning rohumaadele mineraalväetist külvamas. Ta loodab anda meie toidulauale ikka kodumaist toodangut. Põllumeestel on ainuke soov, et ka linnamees mõistaks, kui keerukas on siin põhjamaal vilja toota ja karja kasvatada.