Kairit Pihlak: lastehoiukohad on linna prioriteet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kairit Pihlak.
Kairit Pihlak. Foto: Meelis Meilbaum

Selgituseks lapsevanematele soovin anda ülevaate, kuidas meie lastehoiusüsteem toimib ja kuidas me siia oleme jõudnud. 

Linn toetab 1,5-3-aastaste laste hoidu ja selle eesmärk on võimaldada lapsevanemal tööle minna. Igale kolmeaastasele ja vanemale lapsele on linnas olemas lasteaiakoht, mille eesmärk on anda  alusharidust, et last parimal moel ette valmistada edaspidiseks kooliteeks.  

Rakvere lastevanematel on nii hoiu kui ka aia valikul mitmeid alternatiive. Lapsele hoidu valides on võimalik valida väiksemate (5-10-lapseliste), kodusemate hoidude ja suuremate, 20-lapseliste hoidude vahel, mis tegutsevad lasteaia ruumides.

Kolmele munitsipaallasteaiale pakub alternatiivi Waldorfi pedagoogikat viljelev eralasteaed. 

Neli aastat tagasi oli Rakvere linnas  sõimeealiseid ehk  1,5- kuni 3-aastaseid lapsi umbes 300. Nendest 64 said 15 euro eest kuus  sõimekoha  lasteaias ja teiste laste vanemad pidid ise vaatama, kuidas hakkama saavad.  Parimal juhul leidus mõni  erahoidja, kellele  lapsevanemal tuli  maksta  mitusada eurot  kuus.   Aiarühmades  oli tavapärase 20 lapse asemel  igas rühmas 24 last, sest ruumist oli lihtsalt puudus.  

Pärast Rohuaia lasteaia valmimist lisandus linna neli lasteaiarühma ning pärast lastehoidude toetamise süsteemi loomist rajasid julged ja ettevõtlikud naised linna kokku  viis lastehoidu. 

Nüüd oleme olukorras, kus meil puuduvad järjekorrad ja mitte keegi ei pea tõttama pärast sünni registreerimist lapsele lasteasutusse kohta otsima. Kuna õppeaasta algab sügisel, komplekteeritakse nii aia- kui ka hoiurühmad sügisest ning arvesse läheb vanus, nii nagu kooliminekulgi, 1. oktoobri seisuga.

Sellest tulenevalt võib tõepoolest juhtuda, et kevadel poolteiseaastaseks saav laps ei saa kohe järgmisel päeval kohta, aga kindlasti saab ta selle sügisel. Küllap saab igaüks aru, et on mõeldamatu hoida töös aasta läbi rühmi, mis täituvad alles kevadeks.  

Koostöös erahoidude ja eralasteaedadega mahutame kõik lapsed kenasti majadesse ära ja tänu sellele oleme vähendanud laste arvu lasteaiarühmades uuesti 20-le, mis tagab lapsele normaalsema olemise ja õpetamise.

Järgmiseks väljakutseks selles valdkonnas on paindlik teenuseaeg, sest ka vahetustega töötegijatel on õigus saada oma lastele teenuseid näiteks hoopis õhtusel ajal. 

Ideaalmaailmas on kindlasti enamik vanemaid lapse kolm esimest eluaastat ise tema kõrval, paraku pole see reaalsuses võimalik. Seetõttu tuleb meil linnana pakkuda parimaid võimalusi olemasolevaist, et vanemad saaksid muretult tööle minna.

Võrreldes nelja aasta taguse olukorraga oleme teinud väga suuri edusamme, sest see on olnud linna prioriteet. Oleme tegutsenud eelkõige lähtuvalt laste ja perede võrdse kohtlemise printsiibist ja üles ehitanud süsteemi, mis vastab Rakvere linna vajadustele. 

Tänan hea koostöö eest linnavolikogu, maavalitsust ja järelevalveameteid, lastehoide, lasteaedu ja lastevanemaid.  

Tagasi üles