Mõnigi põllumees saab remondiraha

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vihula valla talunik Rain Merelaid tahab toetusraha toel remontida vana kolhoosilauda.
Vihula valla talunik Rain Merelaid tahab toetusraha toel remontida vana kolhoosilauda. Foto: Meelis Meilbaum

Põllumehed saavad PRIA-lt loomakasvatushoonete kordategemiseks, juurdepääsuteede rajamiseks, seadmete uuendamiseks 12,46 miljonit eurot investeeringutoetust. Ka mitu Lääne-Viru ettevõtet võivad nüüd ehitustöid jätkata.

Tegemist on oodatud abiga, mida loomakasvatusehitiste investeeringumeetme piires jagatakse juba neljanda taotlusvooru järgi. Toetus on loomakasvatajaile väga suureks abiks, aga kõigile tahtjaile raha ei jätku. Ka saab toetuse kätte alles pärast seda, kui töö kahe aasta jooksul oma raha eest ära tehtud.

O. G. Grossi talu taotles raha sigala söödaliini ja ventilatsiooniseadme paigaldamiseks. Omanik Oleg Gross rääkis, et raha on mitu aastat jagatud jupikaupa ja et nüüd on võimalik sigala remont lõpetada.

Sigade arv on võrreldes algusaastatega suurenenud. “Samal pinnal kasvatame nüüd poolteist-kaks korda rohkem sigu,” tegi ta võrdluse. Ärimees tahaks hakata pidama ka kanu, kunagine kasvatus tuli lõpetada, sest kanala paiknes toiduainete töötlemisele liiga lähedal. “See on suur ebaõiglus, et linnukasvatusega alustajad toetust ei saa, vaid ainult need, kes juba toodavad,” kurtis Gross. Ta pidas seda üheks põhjuseks, miks kanamune nii palju mujalt sisse tuleb tuua: “Meie pühademunad pärinesid näiteks Soomest.”

Vihula valla ettevõtte Mercanter Invest OÜ omanik Rain Merelaid tahab toetusraha eest rekonstrueerida vana kolhoosilauda, kus pulle kasvatab. Vajaminevast summast saab ta ebasoodsas piirkonnas tegutsejana ja noortalunikuna tagasi kuuskümmend protsenti. “Pangast ma laenu ei saa, eks esialgu tule raha tuttavatelt laenata,” tunnistas talunik, kellel enda sõnul läheb äri päris hästi.

Põdrangu põllumajandusühistu on tootnud üle kümne aasta mahepiima. Paraku tuleb seda müüa tavalise hinnaga, sest ükski piimakombinaat mahepiima kokku ei osta. “Järva-Jaani piimatööstus küll üritas, aga üle Eesti vedu oleks liiga kalliks läinud,” rääkis ühistu raamatupidaja Selma Freient­hal. Toetusraha kulub söödahoidla ümberehitamiseks. Siiani on Põdrangu põllumajandusühistu läbi saanud pangalaenuta ja ei kasuta panga abi selgi korral. “Oleme õppinud oma raha hoolega lugema,” põhjendas Freienthal.

Üks vähestest linnukasvatajatest, kes Eestis investeeringutoetust saab, on OÜ Äntu Mõis. Investeeringutoetuse abil tahetakse kanalates katused ja uksed uute vastu vahetada, paigutada kanalatesse söötmis- ja jootmisliinid, ventilatsioon. “Kaks kanalat sisustame vastavalt mahemunade tootmise nõuetele,” rääkis juhataja Jüri Sild, kelle sõnul taimekasvatuses juba järgitakse mahepõllunduse nõudeid. “Läti ja Leedu kanamunade tõttu on turul üleküllus, küll nõutakse rohkem mahemune.”

Muuga PM OÜs tegeldakse nii piimakarja kui sigade kasvatamisega, ka on ühistul plaanis külvata tänavu teravilja-rapsi üle 1000 hektarile. Üldpinda koos rendimaaga on 1700 hektarit. Mitme valdkonnaga tegelemine aitab riske hajutada. Kui piim on odav, aitavad sead, ja vastupidi.

Ühistu taotles 7,8 miljonit Eesti krooni veiselauda ehituseks juba 2008. aastal. “2008. aastal andsime sisse taotluse, 2009 saime vastuse ning 2010 saime pangalaenu abil hakata lauta ehitama,” kirjeldas Muuga PÜ juhataja Rein Pärs laenu saamise lugu. Viimati taotletigi PRIA-lt toetust söödahoidlate ehitamiseks, millele nüüd tuli positiivne vastus.

Toetus

• Lääne-Virumaal saavad loomakasvatusehitiste investeeringutoetust Oleg Grossi talu (24 190 eurot), Muuga PM OÜ (70 321), Mercanter Invest OÜ (70 137), OÜ Äntu Mõis (247 382), Põdrangu PÜ (11 757), AS Võhmuta PM (21 045).

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles