Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat Tiit-Rein Viitso pidas auhinna puhul isiklikust tunnustusest hoopis tähtsamaks tähelepanu eesti keelele üldiselt.
Keeletammikus sirgub laureaat Tiit-Rein Viitso nimepuu
28. aprill 2011, 10:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile Väike-Maarjas peetud Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna keelepäeval täienes keeletammik järgmise tammega - oma nimepuu sai tammikusse Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso.
Keeleteadlane pidas Wiedemanni keeleauhinda oluliseks juba seepärast, et see pöörab tähelepanu eesti keelele - nii eesti riigikeelele kui ka meie emakeelele ja selle eri tahkudele.
“Tähelepanu isikule ei ole sisuliselt võttes nii oluline kui kõik see, mis on ümber. Inimesed on teinud tööd ja teevad seda ka edaspidi ilma auhinnata,” lausus Viitso, kelle jaoks keeleteadus on ühtlasi olnud hobi.
Samas tunnistas ta, et talle osaks saanud tunnustus on väga meeldiv.
Eesti murrete endine uurija Anu Haak ütles, et keeleteadlane ei sattu kuigi sageli avalikkuse tähelepanu alla ega leia kuigi sageli avalikku tunnustust.
“Eestis on keeleinimesel üks kord aastas selline võimalus, siis, kui ta saab Wiedemanni keeleauhinna,” rõhutas Anu Haak auhinna olulisust.
Tänavust laureaati nimetas Haak järjepidevaks keeleteadlaseks, kes on aastakümneid oma asja pühendumusega ajanud ega ole oma põhimõtetest taganenud.
Haridus- ja teadusministeerium tunnustas emeriitprofessor Tiit-Rein Viitsot eesti keele kujunemisloo uurimise ning hääliku- ja vormisüsteemi kirjeldamise ning võimalusterohkusele osutamise eest, teravkeelselt otseütleva seismise eest lühimälulisuse vastu eesti keele asjade ajamisel oma riigis ja välismaal, põhimõttekindla keelekorralduse, täpse toimetustöö ja veetleva akadeemilisuse eest.
1989. aastal asutatud Wiedemanni keeleauhinda anti algusaastatel kätte Väike-Maarja keelepäevadel, esialgu finantseeris seda Energia kolhoos, hiljem selle endine esimees Jüri Sild.
Alates 2004. aastast, kui Wiedemanni keeleauhind muudeti riiklikuks, antakse see kätte 24. veebruaril Tallinnas, Väike-Maarjas korraldatakse kevadel keelepäev asjaosaliste osavõtul. Viiel viimasel aastal on keelepäeval esinenud Wiedemanni keeleauhinna laureaadid Heldur Niit, Kristiina Ross, Mati Erelt, Ilse Lehiste ja Ain Kaalep.