Minu esimene kogemus Võsu valitsejatega, mis tookord oligi veel Võsu vald, oli juba rubla ajal kui ostsin kinnistu Spordi tänavale. Ostu-müügitehingu kinnitas tol ajal vald. Minu imestus aga oli suur kui selle kinnitamise käigus võttis vald lihtviisil ligemale poole minu kinnistust valla omandisse. Võitlus vallaametnikega kestis üle 10 aastat ja lõpuks sain ikkagi kinnistu tagasi. Vahepeal oli aga juba minu poolt kohale toodud ehitusmaterjalidki jõutud kinnistult ära varastada.
Järgmisena ostsime pankrotivarana 2011.a. Võsu keskel bussijaama kõrval aastaid inimesi hirmutanud tondilossi, sest lihtsalt kahju oli vaadata sellist jubedust Võsu südames. Õnneks selle objektiga saime vallas kõik asjad korda aetud ja ka tundus meile, et nüüd ometigi on valla eesotsas mõistlikud inimesed. Meie kinnistu taga asus vallale kuuluv endine sideteenuste maja. Kuna ka see on üks paras tondiloss Võsu südames, siis otsustasime ka osaleda valla poolt läbiviidud oksjonil, et ka see hoone korda teha, sest sellega muutuks ka meie hoone väärtus veelgi suuremaks kui ümbus on korras. Vald aga müüs selle kirjalikul enampakkumisel (jäime alla 905 euroga) Itaalia kinnisvaraärikatele, kes selle ka kohe enam kui topelthinnaga müüki panid. Kui vald tahaks, et tema omandis olevad hooned ka peale müüki korda saavad, siis peaks ta müüma vaid korrastamisõiguse – kui nüüd kokkulepitud ajaks hoone korras ei ole, tehakse uus konkurss ja korrastamisõiguse saab järgmine ja seda seni kuni ükskord hoone korda saab. Iga kord aga teenib vald raha. Lepingu täitmise korral aga sõlmitakse kinnisvara ostu-müügitehing. Aga tundub, et praegune valla juhtkond ei olegi huvitatud sellest, et Võsu ka ükskord korda saab. See itaallaste tondiloss aga seisab seal kui mälestusmärk toonastele oksjonikorraldajatele.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/09/7192945t1h87ae.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/09/7192945t1h87ae.jpg)