Riigikogus peetud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Ida-Virumaa tulevikuperspektiivid“ arutelul tegid ettekande ettevõtja, AS-i Kunda Trans nõukogu esimees ja AS-i Lajos nõukogu esimees Lembit Kaljuvee, riigihalduse minister Jaak Aab ja riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin.
Kaljuvee tõi esile kolm olulist piirkonda iseloomustavat potentsionaali. Esimesele kohale seadis ta Ida-Virumaal elavad inimesed, siis sealsed maavarad ja piirkonna asukoha.
„Kõige tähtsam, mis seal on, on see rahvas, need 150 000 inimest, kes seal elavad,“ ütles Kaljuvee. Tema sõnul on tegu tehniliselt väga haritud inimestega, kellel on tohutu tarkus, kes on tegelikult meile kõigile ja iseendile tõestanud oma lojaalsust meie riigile ja maale.
Teine potentsiaal on maavarad. „Kogu põlevkivitehnoloogia, olgu see siis -keemia või -energeetika, on ju potentsiaal,“ ütles Kaljuvee. Tema sõnul on näiteks kümne aasta jooksul jagatud ainuüksi Eesti Energia dividende 650 miljonit. Eri aastatel on võetud 50, 70 või 50–90 miljonit dividende.
Riigieelarvesse on saastemakse, veekasutusmakse ja ressursimakse makstud peaaegu 600 miljonit, millest pool on tulnud otse riigieelarvesse. „Kui me räägime maapõuest ja maavaradest, siis Eesti maavarad on Põhja-Eestis, on Virumaal."
Kolmas potentsiaal on asukoht. „Siit, sellestsamast puldist, on palju räägitud sellest, et me võiks olla Euroopa Liidu värav Euraasiasse. Kas me täna seda oleme? Viimasel Narva arengukonverentsil ütles Tiit Vähi, et me oleme ehitanud Berliini müüri Narva jõele,“ märkis Kaljuvee.
„Täna ei ole Venemaal meid vaja. Tal ei ole aega meie jaoks. Meil ei ole mõtet tema kallal nokkida, katsume nendega sõbralikult läbi saada,“ selgitas Kaljuvee. „Kuidas me Ida-Virumaal koos idavirumaalastega ennast üleval peame, see on Eesti eksisteerimise küsimus.“
Aab andis lühikese statistilise ülevaate praegusest Ida-Viru maakonna olukorrast. „Ida-Virumaa on ühe kiirema rahvaarvu kahanemisega piirkond Eestis ja seda kahjuks ka prognoosides, vähemalt lähitulevikus,“ ütles Aab. Tema sõnul on Ida-Virumaa aastatel 2002–2016 kaotanud 9 protsenti elanikkonnast.
Aab selgitas, mida on kavas teha Ida-Virumaa elukvaliteedi, majanduskeskkonna ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks. „Riigil on plaanis suunata aastatel 2017–2020 Ida-Virumaale ligikaudu 200 miljonit investeeringuid. Enamasti on tegemist investeeringuga, mida rahastatakse välisvahenditest, näiteks investeeringud esmatasandi tervisekeskustele, tööstusalade ja transpordi infrastruktuuri, riigigümnaasiumidesse, tegevused LEADER-i ja kalanduspiirkonna strateegiate elluviimiseks,“ rääkis Aab.
Ta lisas, et valitsus on otsustanud just sel aastal Ida-Virumaale, Narva, sisekaitseakadeemia õppe- ja treeningukeskuse rajamise. Eelarveläbirääkimiste käigus lisandus see, et sinna tehakse kaheksa ujumisrajaga ujula, mis on avatud ka Narva linna elanikele.
Eesti keele õppe toetamiseks on otsustatud avada Narvas eesti keele maja.
Üldjuhul toetatakse välisvahenditest rahastatavatest meetmetest investeeringuid ja tegevusi üle Eesti ühetaoliselt, mistõttu need aitavad eduka taotlemise korral hoida küll Ida-Virumaa mahajäämust majandus- ja elukeskkonna poolest teistest Eesti piirkondadest senisel tasemel, kuid see ei anna piisavat arengutõuget mahajäämuse likvideerimiseks.
Mitmed ministeeriumid rakendavad ka Ida-Virumaale suunatud erimeetmeid. Sotsiaalministeerium annab töötukassa kaudu aastatel 2016–2018 ajutise meetmena Euroopa globaliseerimisfondi vahenditest ja tööhõiveprogammi eelarvest täiendavate tööturuteenuste ja töökoha loomise toetust.
See meede oli ja on mõeldud reageerimiseks suurkoondamistele, mis seal viimastel aastatel on toimunud, ning peaks aitama tööle piirkonnas töö kaotanud inimesi ja vähendama kõrget regionaalset tööpuudust. Viimase paari aastaga on loodud selle meetme raames umbes 500 uut töökohta. Kogu paketi maht on 7,7 miljonit. Sellega toetatakse ettevõtjaid, kes võtavad inimesi tööle.
On planeeritud ka riigiasutuse ja riigipalgaliste töötajate toomine Tallinnast piirkonda. „See on andnud sellise tulemuse, et ministeeriumid on andnud info, et kolme aasta jooksul peaks tulema 120 täiendavat töökohta, riigipalgalise töökohta ka Ida-Virumaale,“ ütles Aab.
Stalnuhhin andis ülevaate Ida-Virumaal ja Narvas valitsevatest meeleoludest ning seda mõjutavatest teguritest. Ta pidas tähtsaks piirkonda suhtumise muutmist ja selle positiivse maine kujundamist.
Tema sõnul on sellise piirilinna puhul kõige efektiivsem kasutada seda piiril olemist, st transiiti, logistilisi ladusid, turismi jne. Vaja on parandada suhteid meie idanaabriga.
„Meil on ehitatud tööstusalal kaks tohutult suurt transiidiladu, need seisavad praegu tühjana. Meil oli seal 37 maatükist, kuhu võis tulla 37 ettevõtet, juba broneeritud üle 30, siis hakkasid kõik need sanktsioonid, millest kaotas meie põllumajandus tohutult, kaotas tohutult transiit,“ selgitas Stalnuhhin.
„Selles suhtes, et kas areneb mingi ettevõtlus Võrus, Valgas või Narvas – ega me ei erine, meil on ühed ja samad tingimused,“ märkis Stalnuhhin. Ta toonitas, et kui ollakse euroliidu piiril, on kõige tähtsam hea majanduslik koostöö naabriga.
Stalnuhhin toetas ideed ühendada kaks Virumaad, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa, üheks. „See taasühinemine Lääne- ja Ida-Virumaa vahel võiks olla positiivne, kui see õigesti läbi viia,“ ütles ta.