Sõltlased ja nende lähedased saavad abi tugirühmast

Kogemusnõustaja Avo Ves­berg ja sotsiaalnõustaja Inge Rannu tahavad aidata probleemidesse mattunud inimestel oma eluga taas õigesse rööpasse saada.

FOTO: Arvet Mägi

Rakvere raudteejaama hoone ühes tiivas tegutseb projektipõhiselt aasta lõpuni nõustamistuba sõltlastele, HIV-positiivsetele ning nende lähedastele.


Pool aastat on Ida-Viru hooldushaigla ja nõustamiskeskus OÜ Corrigo pakkunud Rakveres tasuta nõustamisteenust. Enamasti on abivajajad nõustamistuppa jõudnud kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate ja kriminaalhooldajate kaudu.
Korraga on käsil kaks projek­ti, millest üks on suunatud sõltlastele ja nende lähedastele ning teine HIV-positiivsetele ja nende lähedastele.
“Need valdkonnad on väga tihti seotud. Meie eesmärk on inimesi tööturule tagasi aidata ning pakkuda tuge ka nende lähedastele,” ütles kogemusnõustaja Avo Vesberg.
Vesberg nentis, et Rakveres kiputakse HIV probleemi sageli eirama. “Oleme jõudnud nii kaugele, et meil lähevad esimesed HIV-positiivsed lapsed kooli ja lastevanemad vajaksid nõus­tamist. Rakvere ei ole siin kuhugi kõrvale jäänud,” rääkis Avo Ves­berg.


Aprillis alustati ka tööd sõltlaste lähedastega ning mais lisandub psühhoteraapia.
“Pakkudes sõltuvusprobleemidega isikutele nõustamisteenust, näeme, et ka nende lähedased on murdumas. Nemad või­vad olla järgmised, kes tööturult välja langevad, sest vaimne tervis on tõsiselt ohus. Kaassõltuvus on tõsine probleem, süütunde ja vastutuse võtmine sõltlase käitumuse üle,” märkis sotsiaalnõustaja Inge Rannu.
Rannu julgustas sõltlaste lähedasi nõustamistoaga ühendust võtma ja lihtsalt vestlema tulema. Ta tõi näiteks naise, kes on olnud tubli, käib tööl, kuid võlad on kasvanud sõltlasest me­he tõttu sedavõrd suureks, et tuleb korterist välja kolida.
“Sellest nõiaringist on vaja välja tulla! Muutused ei toimu üleöö, kui elatud on aastaid nii, et väljaminekud on suuremad kui sissetulekud. Siis hakatakse ostima väljapääsu kiirlaenutoodetest, sest kiirlaenude pakkumised on atraktiivsed ja tulevad parktiliselt koju kätte,” kirjeldas Rannu.
Projekti raames pakutakse ka võlanõustamist tavakodanikule ning sageli selgub, et nõustamisele tulnud inimesel on ka teisi probleeme. “Võlanõustamine ei aita ainult võlgu kustutada, vaid õpetab ka planeerima, oma rahaga ümber käima, rahapäevikut pidama. Selles vallas on vaja inimesi kõvasti harida,” ütles Inge Rannu.


Kõigepealt kuulatakse nõustamisele tulnud inimene ära ning selgitatakse välja tema vajadused ning vastavalt sellele saab ta teenuseid. Sõltlasi ja nende lähedasi aitavad sot­-
siaal-, kogemus- ja võlanõustaja ning psühholoog.
“Sageli põgenetakse elu reaalsusest sõltuvuste küüsi, selle asemel et probleemidega tegeleda. Meie eesmärk on sotsiaalne rehabilitatsioon,” kõneles Inge Rannu. Tema sõnul on enamik inimesi, kes nende juurde jõuavad, tõsistes majanduslikes raskustes ning vajadusel peetakse läbirääkimisi omavalitsustega, kes finantseeriksid oma valla inimestele sõidukulud Rakveresse, sest nõustamisteenus on nende jaoks tasuta.
Samuti on nõustajad valmis minema valda-linna kohapeale, et sealseid inimesi abistada.


Inge Rannu tunnistab, et paljud nende klientidest on harjunud elama riigi kulul ja tahavad seda jätkata – elus hoiab neid abiraha. Enamasti on probleem levinud põlvkonniti: tänased noored sõltlased ei oska elada teisiti, sest juba nende vanemad on elanud heitunu elu.
“Mõistlik oleks, kui omavalitsused suunaksid inimesed projektidesse ja programmidesse, mis aitavad neil reha­bili­teeruda,” rääkis Rannu. “Sõlt­lased on paraku kõige magusamas tööeas. Eriti praegu, mil elanikkond vananeb, on oluline selle probleemiga tegeleda, sest muidu tuleb meil noori mehi ja naisi hakata  tulevikus ülal pidama.”
Peale individuaalnõustamise pakutakse projekti raames rühmatööd sõltlaste tugirühmas. “See on mujal maailmas end väga õigustanud. Aga eesti inimene ei taha nii väga gruppi tulla,” ütles Avo Vesberg oma kogemuse põhjal. “Grupis tekib küünarnukitunne, mõnes mõttes vastutus teiste liikmete pärast.”
“Üleöö ei juhtu midagi, protsess on pikk ja võtab aega,” nentis Avo Vesberg. Inge Rannu lisas, et kui inimene on ise motiveeritud, siis selleks et midagi ta juures muutuks, oleks vaja vähemalt viis kohtumist, ning vähemalt kümme korda on vaja nendele, keda on saatnud nõustamisele kas abikaasa või sõber – nende käivitamiseks läheb tunduvalt kauem aega.


Küsimusele, kuidas nõustajad ise jõuavad seda keerulist tööd teha, vastas seitsmeaastase juhtumikorraldaja ja nõustajakogemusega Inge Rannu, et mõnele inimesele on lihtsal selline anne antud.
“Mulle meeldib minu töö, püüan leida igas inimeses head ja panna teda seda uskuma ja oma ressursse otsima. On aegu, mil ka mina vajan laadimist ja vaimset turgutust, olen enda vajadusi ja omapära aastatega tund­ma õppinud,” rääkis Rannu.
Kolmeaastase kogemusnõustaja staažiga Avo Vesberg ütles, et hoiab vaimu tasakaalus, kuna elab maakohas, kus on väljaelamisvõimalusi seoses talutööga.

• Nõustamistoas Rakveres Jaama 6a on vastuvõtt E kella 9–15, T ja K kella 9–16 ning R kella 9–14. Nõustamisteenused on abivajajatele tasuta.

Tagasi üles