/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/10/10/5938527t1h0317.jpg)
Eurostati teatel elas 2016. aastal Eesti elanikest 24,4 protsenti ehk 320 000 inimest vaesuspiiril või sotsiaalse tõrjutuse ohus.
Ligi veerand Eesti rahvastikust elas mullu vaesuspiiril
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis oli vaesusohu määr pärast sotsiaaltoetuste maksmist mullu 21,7 protsenti, võrreldes 2008. aasta 19,5 protsendiga. Alla vaesuspiiri elas 4,7 protsenti elanikest ning 5,8 protsenti elas madala tööhõivega majapidamistest ehk majapidamistest, kus täiskasvanud töötasid aasta jooksul vähem kui 20 protsendi ulatuses oma töövõimest.
Eesti vaesuspiiriks loeti üksikisiku puhul aastast sissetulekut suuruses 5187 eurot ning kahe täiskasvanu ja kahe alla 14-aastase lapsega majapidamiste puhul 10 892 eurot.
Euroopa Liidus tervikuna elas 2016. aastal vaesuspiiril ja sotsiaalse tõrjutuse ohus 23,4 protsenti rahvastikust ehk 117,5 miljonit inimest.
Kõrgeim oli vaesuspiiril elavate inimeste osakaal - 40,4 protsenti - Bulgaarias, 38,8 protsenti oli Rumeenias ja 35,6 protsenti Kreekas. Madalaim ehk 13,3 protsenti oli see Tšehhis, 16,6 protsenti Soomes ja 16,7 protsenti Taanis.
Lätis ja Leedus elasid mullu sotsiaalse tõrjutuse ohus või vaesuspiiril vastavalt 28,5 ja 30,1 protsenti rahvastikust.