Keskkonnaministeerium tahab tõsta märkimisväärselt olmejäätmete ladestamise tasu ning kehtestada uue maksu prügi põletamisele; see tooks kaasa hinnatõusu inimestele, kes prügi ei sorteeri, kirjutab ERR.
Keskkonnaministeerium tahab tõsta jäätmete ladestamise tasu
21. oktoober 2017, 09:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ERR-i andmeil on ministeerium kaalunud varianti, mille järgi kerkiks olmejäätmete ladestamise tasu 30 eurolt 60 euroni tonni kohta, lisaks sellele hakataks põletatavat prügi maksustama 30-40 euroga tonni kohta. Praegu põletatavale prügile eraldi tasu pole.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus ütles pressiteate vahendusel, et ministeerium on huvigruppidega arutanud jäätmemajndust puudutavaid põhimõtteid, kuid praegu pole veel tegemist eelnõuga ning valitsus seda arutanud ei ole.
"Oleme teinud ettepaneku kujundada uus jäätmekäitluse hinnataseme asmestik, mis aitaks luua selleks sobiva majandusliku keskkonna. Peamine põhimõte seisneb selles, et ringlussevõtt oleks põletamise ja ladestamise kõrval kõige odavam. Sisuliselt tähendabki see siis põletamismaksu kehtestamist ning jäätmete prügilasse ladestamise tasu tõstmist. See suurendaks jäätmekäitlejate motivatsiooni korraldada olmejäätmete liigiti kogumist paremini," ütles Lõhmus.
"Kui inimene sorteerib jäätmeid, on see kas odav või tasuta, sest pakendijäätmeid peab saama ära anda tasuta. Lõpptarbijani jõuab hinnatõus siis, kui tarbijad oma käitumist ei muuda," ütles asekantsler. "Kui aga inimene ei taha sorteerida, siis segaolmejäätmed peavadki olema kallid, et motiveerida."
Aastas tekib Eestis ligikaudu 470 000 tonni käitlemist vajavaid olmejäätmeid. Eesti on võtnud eesmärgiks aastaks 2020 ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti olmejäätmete kogumassist aastas, kuid 2014. aastal võeti ringlusse 32 protsenti ning 2015. aastal vaid 30 protsenti olmejäätmetest.
Prügi põletamise tasu kehtestades soovitakse Lõhmuse sõnul suunata ettevõtteid investeerima jäätmete sorteerimisse, mitte prügi põletamisse.
Lisaks Eesti Energiale põletab prügi Kunda Nordic Tsement, mille juht Meelis Einsteini hinnangul on uus tasu ebaõiglane. "[Kui see tasu tuleb], siis me põletame rohkem oma kaevandatud põlevkivi ehk kasutame fossiilseid kütuseid rohkem. See tuhk, mis üle jääb, läheb kõik tsemendi sisse. Jääke ei jää üldse," ütles Einstein, kelle sõnul ei tohiks tsemenditehast kohelda samamoodi kui Iru jaama, kus prügi põletamise tulemusena jääb üle mürgine tuhk.