/nginx/o/2011/04/28/567268t1h5d15.jpg)
TNS Emori korraldatud uuringu tulemuste järgi hindavad Eesti inimesed kala lihast tervislikumaks, kuid ometi on värske kala road kord nädalas laual vähem kui kolmandikul küsitletud peredest. Vastuolu on ka selles, et kala püütakse mitu korda rohkem kui tarbitakse, ometi tunnevad inimesed, et kvaliteetne värske kala ei ole nende jaoks kättesaadav. Suuresti on põhjus selles, et kala jõuab tarbijani mitme vahendaja kaudu ning lõpphind kujuneb kõrgeks.
Konverentsil “Kalaärist kalakultuurini” märkis keskkonnaministeeriumi esindaja Ain Soome, et Eestis tarbitakse aastas keskmiselt 17 kg kala inimese kohta ning kala on pakkumises 3,5 korda rohkem kui tarbitakse. Arvestades kalatarbimist ühe elaniku kohta, annavad kutseline kalapüük ja kalakasvatus Eestis umbes 60 000 tonni võrra rohkem kala kui tarbitakse.
“Kala on Eesti vetes ja seda püütakse, küsimus on, miks ei jõua värske kala tarbijani,” rääkis Soome ja nimetas ise olulise põhjusena, et kalurile maksab kokkuostja väga vähe. Näiteks ahvena kokkuostuhind on Soome sõnul 1.60 eurot.
“Peaks olema võimalusi, kus kalur saab paremini teenida. Praegu on liiga palju vahendajaid,” nentis Soome ja tõi näiteks Hiiumaa kalurid, kes teevad omavahel koostööd ja müüvad ise kala lõpptarbijale, lahendades ühiselt ka logistika.
Tänavu TNS Emori läbi viidud uuringu kohaselt oli Eesti elanikest 97% vähemalt korra või paar aastas kala söönud, kusjuures tüüpiline kalatarbimissagedus on kord kuus või harvem. Kõige sagedamini süüakse Eestis soolakala, nt heeringas, lõhe, forell jt.
“Enam ei pea tarbijale tõestama, et kala on tervislik – seda teatakse,” nimetas Katrin Männaste uuringufirmast TNS Emor. Lisaks tervislikkusele märkisid sagedased kalasööjad ka kalast saadavat maitseelamust.
“Enamik usub, et kala on kvaliteetne, kuid ta on kallis. Otse kalurilt tulevat Eesti kala hinnatakse kõrgelt, kuid seda ei õnnestu kätte saada,” rääkis Männaste. “Toitumise juures on sageli tarbijaideaaliks osta kaup otse tootjalt, teha kõik algusest lõpuni ise, kuid tegelik elu on midagi muud.”
Samuti tõi Männaste välja, et Eesti tarbija ootab kalade puhul tootearendust, mis tagaks kala kvaliteedi ja usaldusväärsuse. Nimelt näitab uuring, et arvestatav hulk tarbijaid ei usalda turul ja kauplustes müüdavat värsket kala oma varasemate halbade kogemuste põhjal.
Üks fookusgruppide töö läbiviijatest Liis Peterson turunduskommunikatsioonifirmast Kämp rõhutas samuti kvaliteedimärgi tähtsust.
“Kui ostuturvalisust ei ole, siis ostabki inimene kala asemel viineri,” ütles Peterson ja lisas, et kala kvaliteet võrdub tarbija jaoks kala värskusega.
Ühe olulise punktina tõi Liis Peterson uuringust ja fookusgruppide tööst välja kala turundamise nõrga poole. Lahendusena on välja pakkuda kala tarneahela lühendamine kalurite ja nende organisatsioonide ühistööna, e-kalapoe loomine, kus lõpptarbija saab interneti vahendusel teada, millises Eesti piirkonnas parajasti otse kalurilt saaki osta saab. Samuti on tema sõnul oluline kalakommunikatsioon jaemüügikettides, kus kalaostule antaks lisaväärtus näiteks nõustamise ja retseptide pakkumise näol.
Et noorte ja laste seas on kalatoidud ebapopulaarsemad kui vanemate inimeste puhul, siis on oluline lastele kalatemaatika meeldivaks muuta. Seda saaks Petersoni sõnul teha n-ö õuesõppe vormis, kus näiteks lapsed saavad õppida tundma erinevaid kalu, ise kaluritega kala püüda ning enda püütud kala ka ära küpsetada ja süüa – nõnda paraneks uue põlvkonna suhtumine kalasse.
Kas nõustute, et ...?
Kala on tervislik toiduaine 92%
Kala ja kalatooted rikastavad toidulauda 80%
Kala on hea vaheldus lihale 80%
Kala pakub maitseelamust 80%
Kala ei tee paksuks 64%
Kala söömine stimuleerib ajutegevust 50%
Kala söömine parandab emotsionaalset heaolu 41%
Kala söömine hoiab naha nooremana 35%
Kala pole kallis 16%
Allikas: TNS Emor, tarbijaküsitlus veebruar-märts 2011