/nginx/o/2017/08/25/7028437t1hd7f1.jpg)
Ajakirjanik Eva Samolberg-Palmi materdas Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda laupäevases VT-s sarnase innukusega nagu peavoolumeedial viimased paar kuud kombeks. Valimisi puudutavates artiklites ootaks ikka argumente, mitte põhikooli õpilase tasemel slängi à la “EKRE tüübid”.
Pealegi ei tohiks isegi algajale poliitikavaatlejale tulla üllatusena, et oluliste valimisteemade puhul toimuvad läbirääkimised, kus võib tekkida vajadus kompromisside järele. Hoolimata vasakpoolsete ajakirjanike rünnakutest EKRE suunal, osutusime nende valimiste suurimaks võitjaks, parandades oma häältesaaki võrreldes eelmiste KOV valimistega viis korda, tõustes IRL-ist ettepoole nii Tallinnas kui ka Tartus. Ka sotsiaaldemokraadid pidid oma sallivusideoloogia hapusid vilju maitsma – Rakveres kaotati LGBT trummi tagudes lausa kaks volikogukohta.
EKRE-le oli Rakveres kõige olulisemaks teemaks riigigümnaasiumi tulevane asukoht, kuigi seda küsimust püüti näidata juba ette otsustatuna. Kui EKRE-l õnnestus läbirääkimiste laua taga oma seisukohti esitada, siis on see ajakirjaniku silmis juba imelik. Meie läbirääkimistel endale mõjukaid ametikohti ei kaubelnud, aga saime rõõmustada, et alguses võtsid IRL ja teised meie soovi siduva rahvahääletuse korraldamiseks riigigümnaasiumi asukoha osas vastu üsna mõistvalt.
Reformierakond selle mõttega ei haakunud. Paistab, et linnakodanikke üldse mitte kaasav plaan riigigümnaasium iga hinna eest ringteele teha ning raudne soov võimul olla kaalus kõik muu üles, mis oli ka IRL-i ja keskerakonna selgade kokkupaneku peamine ajend. Pealegi poleks olnud loogiline, et Toomas ja Triin Varek oleksid sattunud rindejoone eri pooltele.
Ja milleks kooli traditsioonid, milleks avalik arvamus, kui kõike saab otsustada kabinetivaikuses? Ometi oleks veel uuelgi koalitsioonil võimalus rahvahääletus korraldada, sest see arvestaks rahva soovidega ning tõstaks oluliselt uute juhtide mainet. Olen veendunud, et Rakveret hakataks otsedemokraatlikul viisil eduka lahenduse leidmise tõttu teistele omavalitsustele eeskujuks tooma. Praeguse koalitsiooni plaanide elluviimisel kaob Alar Kotli suurejooneliselt planeeritud väljak minevikku ning see viga raiutakse kivisse sajaks aastaks.
Ülehelikiirusel toimunud koalitsiooniläbirääkimisi vaadeldes jäi mulje, et reformierakond loobus Keskväljaku kultuurikeskusest kui oma peamisest valimislubadusest sellise kergusega, nagu poleks teema neile üldse oluline. Tore präänik, millega valijat meelitada, ja abivahend, millega pikk nimekiri kultuuriinimesi panna oma valimisnimekirja ehtima ainult selleks, et nende nina all kohe pärast valimisi uks kinni lüüa.
Ega reformi valimislubadustest muud silma torganudki, kõik tundus olevat pandud ühele kaardile. Kiire ja heitlik võimumanööver oli oluliselt lihtsam kui päevade kaupa kestvad arutelud. Võiks öelda, et Priit Verlin ja eelmistel valimistel edu saavutanud valimisliidu Südameasi liikmed, kes sulatati reformi nimekirja, muutusid ootamatult suurimateks kaotajateks nii nende Keskväljaku kultuurikeskuse idee nurkaheitmisega kui volikogust kõrvalejäämisega. Ilmselt avas nende oma nimekirjast loobumine tee ka Jaadlale ja valimisliidule Rakvere Heaks, sest hulk valijaid ei tahtnud ühtki erakonda toetada.
EKRE oleks teiste erakondade riigigümnaasiumi rahvahääletusega nõustumise korral olnud valmis läbirääkimisteks ning mõneks kompromissiks. Meie tingimused on siiani kõigile lugemiseks FB leheküljel EKRE Rakveres. Meile ei sobinud olukord, et Keskväljaku kultuurikeskus-ärikeskus oleks ehitatud Pärdi kontserdimaja tulevikku lükkamise hinnaga.
Samuti oli meie jaoks välistatud Aqva spaa ja Aqva spordikeskuse puhul rakendatud mudel, mille korral linnaga seotud lepingud on oluliseks abiks nende äri toimimisele. Linn ei oleks tohtinud hakata mingit teenust kelleltki ostma ega enda vajadusteks pinda rentima, vaid saama oma kasutatavate pindade omanikuks. Vältimaks riske, et kultuurikeskuses asuvad muud pinnad oleks sattunud ühe ärirühmituse majandada, oleks tulnud määrata seda piiravad tingimused ning läbi viia maksimaalselt pikk ja korrektne riigihange. Sellistel puhkudel peaks kõik olema maksimaalselt aus ja õiglane. Ilma agadeta.
Arhitektuurisõbrana ei poolda ma siiski Rakvere imposantsete väljakute väiksemaks ehitamist.
Kultuurikeskus või ka mõni ärihoone iseenesest sobiksid Keskväljakut elavdama, aga see ei tohiks tulla väljaku avaruse arvelt. Samas oleks see eesmärk võimalik saavutada erinevaid vajadusi rahuldaval moel, kui ehitada uus hoone Tsentrumi kaubamaja esisele parklaalale.
Ehk leiaks nii endale uue hingamise ka Tsentrumi kaubamaja, mis tooks Põhjakeskusesse valgunud rahva taas Keskväljaku ümbrusesse. EKRE valimislubadus Keskväljak käima tõmmata kontserdilava, jõuluturu, liuvälja ning müügipaviljonide ja suvekohvikute galerii abil oleks teostatav ka uue linnavõimu poolt. Rahvas ootab sellist leidlikku ja samas odavat lahendust pikisilmi.
Paraku on viimase arutelu näol tegu juba eilse lumega ning üllatusega tuleb tõdeda, et reformierakond ei kaitsnudki oma peamist valimislubadust. Kahju on siiski neist, kes kalli rahaga üle reklaamitud PR-projektile liimile läksid, ning seetõttu tõmmati nende tähelepanu eemale riigigümnaasiumi asukoha otsustamiselt. Arhitektuurselt väikselt mõtlemine, erinevalt eestiaegsetest linnapeadest ning nende poolt abiks võetud arhitektidest Kotlist ja Adoffist, kes meile muljet avaldavad väljakud planeerisid, laseb tõenäoliselt varem või hiljem mõlemad platsid hooneid täis ehitada ning praeguse mentaliteedi jätkudes ei õnnestu päästa ei üht ega teist.
Lõpetades rõõmsama noodiga on mul hea meel, et valitsusleppeks laenati EKRE programmist ehtsa jõulukuuse tagasitoomine. See ei takista meil ka kümne kuusega jõule tähistamast. Julgustan koalitsiooni meie programmi veel hoolikamalt süvenema, sealt leiab nii mõndagi head.