Viru-Nigula vallale on tänu kiriku kaitsepühaku nimele kingitud kaks tähtsat nigulapäeva: üks 6. detsembril, kui pühakuks kuulutatud piiskop Nikolaus Türgis Myra linnas maeti, ning teine, 9. mail, kui kristlased ta pärast islamiusuliste vallutusretki hauast välja kaevasid ja Kreekasse Bari linna ümber matsid.
Viru-Nigula Hariduse Selts korraldab 7. mail kevadise nigulapäeva puhul kevadlaada koos laste laulupäevaga , kuhu on kaasatud osalisi väljaspoolt valla piire.
Päeva alustab kell 9 Aseri orkester äratusmuusikaga, veerand tundi hiljem algab laadaprogramm.
Laadal osalevad toiduaineid, loodustooteid, aiandussaadusi, tarbekaupa ja kohalikku käsitööd pakkuvad ettevõtjad ning ka õpilasfirmad, kes pakuvad omavalmistatud seepe, küünlaid, nukuriideid ja muud näputööd. Hetkel on registreerunud kokku 32 kauplejat, kuid neil on veel võimalik endast teada anda. Laadale on oodatud ka kõik rohevahetusest huvitatud inimesed.
Esinevad Viru-Nigula naisansambel, „Maarjaheina“ tantsunaised, Viru-Nigula mehed ja Grete Salga tantsutüdrukud. Oma tegevusi tutvustab motoklubi Maholm. Toimub koduõlle konkurss. Saab hüpata batuudil, imetleda eksootilisi lemmikloomi , ratsutada ja teha hobuvankrisõitu.
Sel aastal on Viru-Nigula Hariduse Selts kutsunud kevadisele nigulapäevale osalema piirkonna väikeste koolide ühenduse koorid, et rõhutada nigulapäeva tähtsust kohalikus kultuurielus. Idee tekkis sellest, et Nikolaus on ka legendi järgi lastele kõige tähtsam kaitsepühak ja laste laulul on Viru-Nigula kihelkonnas ügavamad juured kui üldlaulupidudel Eestis. Esimene laste pidu toimus Viru-Nigula kihelkonnas juba 1867. aastal.
Orkestri saatel marsivad koorid ja tantsijad kell 15.30 pidulikus rongkäigus spordisaali juurest pastoraadi parki, kus kell 16 algab kontsert.
Kollektiivide juhid on Vastalt Maret ja Grete Salk ning Lende Saluvee, Uhtnast Elina Peri ja Sirje Rebane, Põlulast Merje Kallip, Sondast Maret Salk ja Riia Lemberg, Sõmerult Jaanika Bobõlski ja Aili Pung.
Kell 18 järgneb samas simman. Muusikat teevad „Viru-Nigula mehed“ Halva ilma korral toimuvad laulupäeva proovid, pidu ja simman spordisaalis.
Tänapäevase piirkondliku laste laulupidude traditsiooni kutsus ellu Elle Pajula Aluverest juba 1977. aastal.Alguses peeti ühist kevadpidu iga 5 aasta järel erinevas koolis (Vasta, Uhtna, Aluvere ja Põlula). Koolide gruppi on vahepeal lisandunud ka Sonda Põhikool kui endise kihelkonna alale ja vahetusse naabrusesse jääv kool, Aluvere koolist on aga saanud Sõmeru Põhikool. Nüüd kutsutakse koolide ühendust hellitava nimetusega VUPSS.
Nüüd toimuvad kevadised laulupeod igal kevadel, samuti on tänaseks VUPSS ühenduse tegevus muutunud mitmekesisemaks ja tihedamaks, hõlmates läbi aasta toimuvaid üritusi erinevates valdkondades. Viiakse läbi ühiseid näidendite, tantsude, loodusõppe, spordi, teaduse ja väitluspäevi.
Nigulapäeva üritusele on taotletud toetust PRIAlt LEADER programmist.