Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/05/03/571081t1h41cf.jpg)
Rakvere mõisapargis on veel nüüdki tajutav tubli annus aadlikultuuri suursugusust. Läbi sajandite on selle paiga ilme ja kasutamisvõimalused muutunud ning praegugi ootab üks projekt rahastust, et park saaks uuendatud.
XVI sajandil paiknes praeguse Rakvere teatripargi ehk rahvaaia aladel kloostriaed. Pärast Liivi sõda, kui klooster oli hävitatud, kerkis mäele mõisa süda ning selle juurde ka park.
1789. aastast on säilinud barokse aia plaan. Park oli põhja suunas välja venitatud ristküliku kujuline, pargiala jaotasid neljaks parteriks kaks põhja-lõuna- ja lääne-idasuunalist teed. Teede ristumiskoht moodustas ringi, mille keskmes asetses kas skulptuur või purskkaev. Põhja-lõunasuunalise kesktelje lõpus paiknes hoone, mille ees teine teisel pool teed oli parteri sisenurkades kaks väikest nelinurkset tiiki. Tol ajal oli park ääristatud aiaga ning linnarahvale suletud.
Barokkstiilis pargi ideoloogia põhines sellel, et inimene tahtis tõestada oma võimu looduse üle, ta tahtis näidata, kuidas ta on võimeline puid kujundama, kuidas ta suudab panna veed oma tahte järgi liikuma. Kasutati valdavalt geomeetrilisi kujundeid.
Inglise stiilis park
1850ndatel, kui valmis uus härrastemaja, ehitati mõisa park ümber inglise stiilis pargiks. Selle aja kohta ei ole kahjuks säilinud plaane, kuid ka praegu on aimata tolle pargi struktuuri. Park oli endiselt linnarahvale suletud. Vaid rikkamad linnakodanikud pääsesid sel ajal mõisniku loal parki ja võisid tiikidel uisutada.
Inglise pargi stiilile olid omased looklevad teed, looduslikuma kujuga veekogud, sillad, pargiaasad, lehtlad. See oli vastand barokkpargile – inimene üritas loodusega sõbraks saada ja võimalikult ilusad loodusvaated oma elamise ümber tuua.
Rahvaaed
1920. aastast nimetati park ümber Rahvaaiaks ja avati linnarahvale. Lisati vaba aja veetmise võimalusi ja rajati kõlakoda ning spordiväljak. Korraldati kontserte, näitusmüüke ja laulupidusid.
Nõukogude ajal oli pargi hooldustase nõrk, siin tehti isegi loomadele heina. 1990ndatel läks lahti aga suurem heakorrastamine.
Sellel pargil on olnud mitu nime, näiteks Mõisapark, Rahvapark, Puškini-nimeline linnaaed, 21. juuni nimeline rahvapark. Linn pargile ametlikku nime määranud veel ei ole.
Oma tüübilt on ta vabakujuline park, mille suureks plussiks on kevadine, suvine ja sügisene lillemuru. Park on nii muinsuskaitsealune arhitektuurimälestis kui looduskaitsealune park, kus igasugune muudatusi kaasa toov tegevus vajab muinsuskaitseameti ja keskkonnaameti kooskõlastust.
Tänapäeval toimuvad pargis etendused, kontserdid, mängitakse tennist, lapsed mängivad mänguväljakul, samuti on tegemist olulise ühendusteega kesklinna ja Moonaküla vahel.
Suureks mureks on pargi väärkasutamine ehk vandaalitsemine – nii mõnelgi suvehommikul on leitud pargipinke tiigist, lõhutakse mänguväljakut, valgusteid, murtakse tulpe jne. Samuti on probleemiks partide söötmine. See on lindudele kahjulik ning paneb kaastegurina vohama ka tiigi taimestiku, mille niitmine igal aastal on väga kulukas tegevus.
Nautigem oma parki
2009. aastal koostas Henri Projekt OÜ pargialale heakorrastusprojekti ning dendroloogilise hinnangu. Projekti idee on säilitada ajaloolise vabakujulise pargi ilme ja lisada rahvapargi ideid. Projekt näeb ette kontserdipaviljoni, lehtlaid mõnusaks äraolemiseks, paadisilda, kus saab laenutada vesijalgrattaid, ujuvsilda jalakäijatele, ajaloolist ülevaadet andvaid infotahvleid, teatriga seotud ajalooliste persoonide skulptuuride asukohti, uut valgustuslahendust jne. Praegu otsitakse projekti realiseerimiseks aktiivselt võimalikke rahastusallikaid.
Eestlased oskavad paraku vähe parke nautida ja kasutada. Kui Londonis tulevad kontoriinimesed oma võileiva, salati ja piknikulinaga lõunatama parki, siis meil näeb seda üliharva. Kutsun üles enam kasutama neid võimalusi, mis on ka Rakvere rahvapargis. Nautigem rohkem parki!
Artikkel põhineb ettekandel, mille autor pidas tänavusel Rakvere Vanalinna Seltsi korraldatud konverentsil.