/nginx/o/2010/10/21/452757t1h78e6.jpg)
Oleme seni jälginud mängu, mis käib meie kooli ümber. Vaikisime, kuid vaikida pole mõtet. Aina süüdistused ja süüdistused. Süüdistatakse kooli, õpetajaid, õpilasi ja direktorit. Moodustatakse niinimetatud erapooletuid komisjone, et välja selgitada ikkagi probleemid, mis näitaksid kooli halvemast küljest. Koolipere on suutnud säilitada tasakaalu ja rahulikkuse, et mitte laskuda “vaenlastega” ühele tasemele.
Meedias on teatud lastevanemate algatusel ilmunud kirjutised, et Tapa vene gümnaasiumis on sõda lahti. Kes on selle sõja algatajad ja millised on nende eesmärgid? Kui Tapa valda valiti uus volikogu, valiti kohe esindaja ka Tapa vene gümnaasiumi, kelleks osutus kooli vilistlane härra Butšenkov. Algusest peale oli ta kooli suhtes vaenulikult meelestatud, otsides aina vigu ja tahtmata näha head. Hariduskomisjoni liikmetelt kuulsime, et Maksim Butšenkov kritiseerib kooli ja kahtleb, et koolis on kõik korras. Samas ei teinud Butšenkov ka mingeid konkreetseid ettepanekuid ega pakkunud omapoolseid lahendusi.
Asi arenes, kired möllasid ning kiiresti oli vaja valida uus kooli hoolekogu. See uus hoolekogu on praeguseni kinnitamata, nagu kirjutistest selgub, jällegi kooli süü, olgugi et selle kinnitab ju vallavalitsus.
Kohtudes koolis ümarlauas vallavanema ja hoolekogu esimehega, selgus tõetera, et uuel hoolekogul pole mingeid õigusi ja tegutsema peab vana hoolekogu. Miks siis lasti uue hoolekogu mõnel liikmel tegutseda kooli hoolekogu nime all ja veel vägagi toimekalt? Ju siis oli ette nähtud, et näitlejad pidid etenduse andma ja rahvale tsirkust pakkuma. Hoolekogu niinimetatud uued liikmed alustasid tööd mitte kooli muredele ja kitsakohtadele lahendusi otsides, vaid kiiresti oli vaja hakata koguma lastevanematelt allkirju keelekümbluse vastu. Koguti 118 allkirja, et koolis soovitakse venekeelset õpet. Praegu räägivad nad muidugi teist juttu, nagu polekski keelekümbluse vastased. Millegipärast saavad ka valla esindajad aru, nagu poleks kiri otseselt keelekümbluse vastu.
Kes siis saab valesti aru, või ei taheta õigesti aru saada? Allkirju kogudes käidi kodudes, õpilaste ütluste kohaselt koguti neid vanaemadelt-vanaisadelt, õdedelt-vendadelt ning lastevanematelt. Õpilastele tehti ajupesu tänaval, kaubanduskeskustes.
Kas need nn tõekuulutajad seavad esikohale õpilaste soovid ja mõtlevad laste tulevikule? Kool usub küll, et “kirjanikest” lastevanemad ei hooli lastest, tegelikult kaitsevad lapsi kehtivad seadused. Koolis kuulutatakse igal aastal välja koolirahu, et saaks rahulikult õppida. Kool peab kaitsma õpilasi vägivalla eest, isegi “psühhohuligaanidest” vanemate eest. Millegipärast leiavad vallaesindajad vigu ainult koolis, millegipärast nad ei soovi, et kool jäetaks rahule. Kas tõesti oli nii kiire, et traumeerida just enne kooli lõppu õpilasi ja õpetajaid, lastevanemaid?
Kes vastutab selle eest, kui õpilased pole selles möllus võimelised õppima ja õpetajad õpetama. Asi on läinud isegi nii kaugele, et kooli administratsioon ja aineõpetajad on sunnitud pöörduma politseisse abi saamiseks, et koolis saaksid õpetajad tunde pidada, mitte ei peaks selle asemel hullunud lastevanemaid maha rahustama. Vallaesindajad vaikivad, sest neil pole tahtmistki kätt ette panna - las kütavad kirgi. Loogiline olnuks see kõik juba eos lämmatada ja algatajad korrale kutsuda. Praegu on kannatajaks kogu kool oma õpilastega.
Keelekümblus – kui palju on see toonud koolile kasu ka materiaalselt. Kasu pole saanud mitte ainult keelekümblusklassid, vaid terve kool. Koolis õpetavad kvalifitseeritud õpetajad, keelekümblusel on abikäe ulatanud eesti gümnaasiumi õpetajad. Kool on õnnelik, et töötajaskond on püsiv - keegi pole soovinud lahkuda, isegi mitte virisejad. Kui kool oleks nii halb, nagu tahetakse näidata, halb direktor oma tuhande väidetava patuga, siis oleks meie hinnangul paljud koolist lahkunud. Koolis töötavad mitmed huvi- ja spordiringid. Ringide juhendajad on oma ala meistrid ja mainekad treenerid, kes paistnud tulemustega silma kogu Eestis ja väljaspoolgi. Kool peab lugu rahvusliku identiteedi säilitamisest, hoiame ja peame kalliks rahvustraditsioone. Kool on saanud keelekümbluse tubli edendamise eest tänu- ja aukirju. Kool täidab seadusi, nagu on ette nähtud.
Kui palju leidub selle loo uskujaid, kes teab? Paljud inimesed ja organisatsioonid toetavad meid ja tunnevad koolile kaasa ning soovitavad edasi võidelda. Kui kaua jõuame, et tea. Teame, et meie kooli kollektiiv on andnud endast parima, mida võimalik anda. Paremini saab ju kõike teha, paremini saab teha, kui appi tullakse, mitte ei otsita vigu ega soovita kellelegi kohta kätte näidata.
Direktori vahetusega ei muutu midagi, sellises valguses probleemid jätkuvad. Abikätt ootame siiski esimesena vallavalitsuselt. Teid on valinud rahvas, uskudes ja lootes teie usaldusväärsusele. Palun käituge siis usaldusväärselt kõigi asjaosaliste suhtes ja ärge varjake tegelikke tagamaid. Laskem õpilastel rahulikult õppida ja õpetajatel õpetada. Käes on eksamite aeg ja kooli lõpetamine. Kogu kooli kollektiiv soovib kõigiga sujuvat koostööd. Ärgem laskugem emotsioonide tasemele, lausus härra Urmas Roosimägi, kui õpilasomavalitsuse liige ütles, et õpilased armastavad oma direktorit. Kooli õpetajaskond ja õpilased toetavad direktorit, seda näitavad ka kogutud ja vallavanemale edastatud allkirjad.
Kes oleks vigadeta? Vigadeta pole ka teie, lugupeetud vallaesindajad. Oleme kurvad kooli ümber toimuva pärast.
Toome ära ka koolipoolse küsitluse tulemused. Küsitlus korraldati selleks, et saada teada, kui paljud lastevanemad soovivad koolis eestikeelset aineõpetust. Küsitlus viidi läbi 13.-15. aprillini. Jagati 179 küsitluslehte, tagasi saadi 151. Selgus, et keelekümbluse poolt on 138 lapsevanemat. Küsitluse tulemustest võime järeldada, et valdav osa lastevanemaid soovib, et nende lapsed alustaksid keelekümblusega juba 1. klassist, ja need, kes on sellega alustanud, jätkaksid keelekümblust.
Ilusat kevade jätku ja meile kõigile lootuskiirt südamesse soovides