:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
/nginx/o/2014/10/20/3446185t1h92af.jpg)
Kuni 15. novembrini saab igaüks panustada meie lõhe- ja meriforelli seisundi parandamisse, sest just niikaua kestab vabatahtlik kudemisaegne kalavalve Eesti suurimatel lõhejõgedel.
Kalavalve laieneb Selja ja Kunda jõele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks Keila ja Jägala jõele on sel aastal kalavalvet võimalik teha veel ka Pirita jõel ning järk-järgult liigutakse Selja ja Kunda jõele.
Keskkonnainspektsioon ja Eesti Kalastajate Selts teevad juba mitmendat aastat vaba tahte lepingu alusel koostööd, et tagada lõhe ja meriforelli maksimaalne kuderahu.
Tänavune sügis on olnud veerohke, mis tähendab, et loodus on andnud lõhele ja meriforellile jõgedesse ja koelmualadele tõusmiseks rohelise tule. Mida vilkam tegevus kudeajal jõgedes käib, seda rohkem on vaja koelmualasid ka valvata, et kalad saaks rahus oma paljundamisprotsessi lõpuni viia.
"Kala maitseb hästi siis, kui ta on ausalt püütud. Röövpüük kudeajal on taunitav, vabatahtlik kalavalve tervitatav," kutsub vabatahtlikke Eesti Kalastajate Seltsi algatusega liituma keskkonnaminister Siim Kiisler.
Kudemisaegne püügirahu ning vabatahtlik kudevalve on eelmistel aastatel andnud märkimisväärse panuse lõhe ja meriforelli arvukuse suurendamisse. Seda on näha ka Pirita jõel, kus loodusliku lõhe taastootmispotentsiaal on kalavalve tõttu oluliselt paranenud.