Kadrina noored muusikud osalesid Türgis laste päeva pidustustel

, Kadrina kunstidekooli direktor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laste päeva lõputresemoonial koos Incekumi linnapeaga.
Laste päeva lõputresemoonial koos Incekumi linnapeaga. Foto: Erakogu

Kadrina kunstidekool sai veebruaris kutse Incekumi koolilt Türgist osalemiseks laste päeva tähistamise pidustustel 23. aprillil. Tutvus selle kooliga sai sõlmitud jaanuarikuus, kui allakirjutanu viibis samas koolis Comeniuse projekti ette valmistaval lähetusel.

Olime väga õnnelikud, kui saime teate, et meile eraldati stipendium mitmest sihtfondist ja tänu sellele õnnestus viiel noorel puhkpilliõppuril - Marta Rummil (oboe), Ragne Laksonil (saksofon), Helene Kristine Viital (flööt), Mari Miilpalul (klarnet), Julia Ruzul (flööt), kontsertmeistril Aime Lipsil ja kirjutise autoril osaleda 23. aprillil toimuval rahvusliku suveräänsuse ja laste päeval Incekumis (Alanya maakond/Antalya provints).

Incekum (elanike arv keskuses 2000) asub 22 kilomeetrit Alanyast lääne suunas. Koht on tuntud kui armastatud puhkepiirkond oma eriliselt kaunite liivarandade ja kristallpuhta merevee poolest.

Türgi on teadaolevalt ainus riik, kus tähistatakse lastele pühendatud riigipüha. Selle tähistamine on Mustafa Kemali, hilisema nimega Atatürki mõte. 1979. aastal, ÜRO rahvusvahelisel lasteaastal, tegi Türgi valitsus ettepaneku, et 23. aprill võiks olla kogu maailmas laste püha. Samal aastal hakkas Türgi kutsuma teiste riikide lapsi osalema nende laste päeva pidustustel.

Igal aastal kogunevad Türgisse lapsed enam kui 40 riigist, et tähistada seda rõõmsat sündmust ning edendada rahvastevahelist rahu ja sõprust. Türgi Raadio ja Türgi Televisioon sponsoreerivad igaaastast rahvusvahelist laste päeva pidustust, kus sajad lapsed marsivad suuremate linnade tänavatel oma maa rahvariietes.

Meie noored muusikud marssisid koos kohaliku kooli õpilaste, õpetajate ja külalistega Londonist eesti rahvariietes Incekumi tänavatel ning nautisid peomeeleolu. Trummid põrisesid, lipud lehvisid ja peeti pidukõnesid, ka päikesepaisteline ilm soosis pidu. Õhus oli tunda tõsidust, asjalikkust ja pidulikkust. Pidustus toimus kohalikul staadionil, kuulajaid-vaatajaid oli kogu tribüün täis ja elati kaasa kõigile esinejatele, nii omadele kui külalistele.

Kõnede kõrval olid olulised muidugi õpilaste esinemised. Põhiliselt esitati tantse, nii türgi rahvatantse kui ka nüüdisaegseid sõutantse, lauldi, esitleti võitluskunste ja lennutati tuulelohesid ning mudellennukeid.

Meie kooli kontserdil esitatu erines küll traditsioonilisest türgi muusikast, kuid võeti hästi vastu. Klassikalist muusikat saavad Türgis õppida ainult väljavalitud, meie mõistes muusikakoole seal ei ole.

Tore oli see, et meie lapsed mängisid erinevaid pille ja nii saime tutvustada meie huvihariduse üht osa. Külalised Londonist Ravensbourne’i koolist esitasid näidendi, kuhu kaasati ka kohaliku kooli õpilasi. Nii püüti lühikese aja jooksul teha võimalikult palju ühistööd.

Programm oli Türgis viibimise ajal tihe – igal päeval toimusid kohtumised kooli direktori Ahmet Selim Gürbuziga, käisime linnapea Metin Bayraki ja Antalya provintsi haridusjuhi vastuvõtul. Tutvusime vaatamisväärsustega – külastasime Alanya kindlust, muuseumi, Side ja Perge linna. Väga kaasakiskuv oli delfiinisõu.

Põhiosa meie ajast kulus koolis, kus andsime ka väikese vabaõhukontserdi. Inglise keele õpetaja Nedim Delikara eestvedamisel püüti arendada sõprust ka külalistega Londonist, valmistati mudellennukeid ja tantsiti koos võõrustajatega türgi tantse. Meie õpilasi püüti igasse tegevusse kaasata ja see valmistas neile palju rõõmu. Vahetunnid on Türgi koolis kärarikkad ja toimub aktiivne tegevus õues – ka direktor unustas oma tähtsa rolli ja mängis rõõmsalt poistega jalgpalli.

Külastasime ka kooli Payallaris ja tutvusime nende õpilastööde näitusega. Maiustasime maheapelsinide ja -kurkidega, käisime kooli kõrval asuvas kasvuhoones, kus kasvatati tomateid, ja imetlesime apelsinipuid, millelt samal ajal võis leida nii kauneid apelsine kui õitevahtu. Ka Incekumi kooli juures on võimalik kõht vabalt täis süüa – koolimaja ümbritsevad banaaniistandused ja akna taga ilutsevad sidrunipuud. Samuti apelsinipuud ja mitmed teised viljapuud on mõne sammu kaugusel.

Meie külaskäigu üks eesmärkidest oli õpilaste ja õpetajate inglise suhtluskeele arendamine. Türgi koolides on inglise keele tundide arv nädalas väiksem kui meil ja seepärast on nende praktiline keeleoskus ka nõrgem. Meie vastuvõtu organiseerija Nedim Delikara on äärmiselt entusiastlik õpetaja, kes on oma südameasjaks võtnud rahvusvahelise suhtluse arendamise ja uue hinguse toomise kohalikku kooliellu. Ta laulab väga nauditavalt türgi rahvalaule, õpetab noormeestele rahvatantse, tantsib ise kaasa ja on üleüldse selline õpetaja, keda saab ainult imetleda, ühesõnaga – teda jagub kõikjale. Oleme talle äärmiselt tänulikud selle südamesoojuse eest, millega ta kõiki külalisi võõrustas. Ühe õhtupooliku veetsime ka tema kodus ja see on Türgis väga suur au, kui võõraid oma koju kutsutakse.

Kui küsisin pärast reisi õpilastelt, mis neile kõige rohkem Türgis meeldis, siis vastati kooris, et mõnusad inimesed, nende uued sõbrad ning loomulikult toit ja loodus. Nedim Delikara oskus igale poole lapsi kaasa haarata on kadestusväärne – kõigil väljasõitudel olid kaasas ka tema õpilased, rääkimata vastuvõtust lennujaamas ja pisaratega ärasaatmisest. Kõigele oli mõeldud – selliseid lillebukette nagu Türgis kingitakse ei saada elus just tihti!

Oleme südamest tänulikud kõigile meie võõrustajatele, eriti Nedimile, kooli direktorile, Incekumi linnapeale ja neile, kes rahastasid meie majutust kaunis hotellis nimega Incekum Beach Resort. Kuigi meie ajakava oli väga tihe, saime siiski mõne korra ka veemõnusid nautida.

Meie õpilased said väga suure rahvusvahelise kogemuse võrra rikkamaks, tutvusid Türgi kultuuriga ja näitasid oma head pillimänguoskust. Loodetavasti innustab see reis tulevikus rohkem Türgi kultuuriga tutvuma ja miks mitte ka türgi keelt õppima. Loodan väga, et see külaskäik Incekumisse ei jää viimaseks. Ja tänu meie juttudele Eestist ja Kadrinast igatsevad meie sõbrad väga ka Eestisse tulla ja siinsest kultuurist osa saada.

Täname Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali, Eesti Kultuurkapitali Lääne-Viru ekspertgruppi, Kadrina vallavolikogu kultuurikomisjoni ja vanemaid, tänu kellele see igati rikastav ja meeldejääv kontserdi- ja õppereis teoks sai.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles