Unikaalsete freskodega Piira veterinaarravilast sai kultuurimälestis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eva Jänese fresko ja Maia Laulu kujundatud mööbel Piira veterinaarravila hoones.
Eva Jänese fresko ja Maia Laulu kujundatud mööbel Piira veterinaarravila hoones. Foto: Kaarel Truu

Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas kultuurimälestiseks Rakvere külje all asuva Piira veterinaarravila administratiivhoone.

Tänu moodsale arhitektuurile ja hästi säilinud interjöörile, freskomaalingutele ja autorimööblile on tegu silmapaistva näitega Eesti 1970. aastate arhitektuurist. 

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul  on hoone suurimaks väärtuseks see, et ühest perioodist on säilinud sise- ja väliskujundus. "Hoonet ei ehitatud mitte tüüp-, vaid eriprojekti järgi, mistõttu see sai omas ajas väga moodne – selged geomeetrilised mahud ja vertikaalsete ribidega liigendatud fassaad," rääkis Jänes.

Ta lisas, et teise korruse saalis on säilinud sisearhitekti ja kunstniku koostöös sündinud interjöör Maia Laulu spetsiaalselt sellele majale kujundatud mööbli ning Eva Jänese freskodega. "Sisearhitektuur on kiirelt kaduv kunst ja selle taustal on Piira interjöör lausa haruldane. Eva Jänese freskosid on säilinud mujalgi, kuid siin on need heas korras, sest maja on kogu aeg kasutusel olnud," ütles Jänes.

1976. aastal valminud modernistliku hoone arhitekt on Arvi Aasmaa. Valmimise järel oli tegu väga moodsa ja kompleksse büroo- ja laborihoonega, mis mängis olulist rolli nii kohaliku piirkonna kui ka kogu Eesti veterinaaria arengus. Terviklikke veterinaarkomplekse ei ole sellisel kujul rohkem Eestis ehitatud.

Piira veterinaarravila on kontori- ja administratiivhoonena avalikus kasutuses ka tänapäeval ja selle peamine funktsioon on säilinud: selles tegutseb praegu Lääne-Virumaa veterinaarkeskus. Hoone kuulub Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

Ettepanek hoone kultuurimälestiseks tunnistamiseks tehti kultuuriministeeriumi uurimisprojekti "Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs" tulemusel.

Tagasi üles