/nginx/o/2020/11/11/13469793t1hff6b.jpg)
/nginx/o/2011/08/26/723338t1h5f82.jpg)
Ebasoodsate ilmaolude tõttu jäi tänavu sügisel koristamata 15 protsenti põllukultuuride pinnast, selgub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu läbi viidud küsitlusest.
Kõige rohkem saaki jäi koristamata Lääne- ja Ida-Virus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koristamata jäi suurem osa põldoast ja üle poole herne pinnast, suureks probleemiks on olnud ka avamaa köögivilja ja kartuli koristus.
Kui Eesti keskmisena moodustas koristamata saak kuuendiku põllukultuuride pinnast, siis maakondade lõikes jäi keskmisest rohkem saaki põldudele Ida- ja Lääne-Virumaal - 18-19 protsenti.
Põllumeeste hinnangul oli kõige olulisemaks koristust takistanud põhjuseks erakordselt suur sademete hulk konkreetse ettevõtte maadel. Olulisemate põhjustena nimetati ka ebapiisavat kuivativõimsust ja koristusvõimsust põllul ning kevadkülvide hilinemist.
Vastajad märkisid siiski, et koristamist ei takistanud vaid üks konkreetne põhjus, vaid erinevate ebasoodsate asjaolude kokkulangemine.
Rohkem kui veerandil vastanud ettevõtetest jäi tänavu koristamata üle 30 protsendi põllukultuuride pinnast, 10-30 protsenti põllukultuuride pinnast jäi koristamata 64 protsendil vastanud ettevõtetest. See näitab, et taimekasvatajate olukord kujuneb majanduslikult väga raskeks.
Küsimustikule vastanud ettevõtete hinnangul on nende ettevõtete ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kogukahju 36,4 miljonit eurot, millest tulenevalt võib EPKK hinnangul Eesti taimekasvatusettevõtete kogukahju ulatuda 60-70 miljoni euroni.
Küsitluses osalenud ettevõtted kavatsesid tänavu külvata 83 584 hektarit talivilja, millest tegelikult külvati vaid 53 375 hektarit ehk 64 protsenti planeeritust. Et sügiskülvid tänavu hilinesid, muutub talivilja talvitumine riskantsemaks ja külvatud taliviljad ei pruugi järgmisel aastal korralikku saaki anda. Osaliselt on talikülvid jäänud ka vee alla.
Taliviljade kavandatust väiksemas mahus külvid panevad teravilja- ja rapsikasvatajad ka järgmisel aastal väga keerulisse olukorda. Samuti ei ole saanud ilmade tõttu teha sel sügisel ka külvatud taliviljadel umbrohutõrjet ning ka see hakkab pärssima järgmise aasta kvaliteeti ja töid. Taliviljade väiksem kasvupind muudab järgmise aasta koristusperioodi palju pingelisemaks ning koristus kuhjub tavapärasest lühemale perioodile.
Tootjatele on suureks probleemiks olnud ka rohusööda ja maisisilo varumine. Oluliselt on liigniiskus mõjutanud ka silode kvaliteeti ning hulka. Söödavilja kvaliteet ja probleemid sööda varumisel võivad tekitada terviseprobleeme loomadel ja viia piimatoodangu vähenemiseni.