/nginx/o/2020/11/11/13469793t1hff6b.jpg)
/nginx/o/2016/12/21/6195369t1h86fa.jpg)
Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse kuuluv Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla osaleb sel nädalal Genfis toimuval ÜRO Jätkusuutliku Eluaseme Harta (UN Charter of Sustaiable Housing) arutelul.
Rakverlane arutleb Genfis Euroopa elamistingimuste üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkusaamisel kõneldakse Euroopa elamumajanduse olukorrast. Jaadla astub Eestit tutvustava ettekandega üles teemablokis, kus vaadeldakse, kuidas on riik kohandanud oma eluasemepoliitikaid harta tingimustega.
Hartas rõhutatakse, et eluasemesektor on ja on alati olnud riikide majanduse oluline osa. Elamumajandus peaks olema nii aktiivse majandustegevusega jätkusuutlik element kui ka sektor inimeste vajaduste rahuldamiseks. Selle saavutamiseks tuleks rakendada elamute ehitamist ja renoveerimist, samuti olemasoleva elamufondi moderniseerimist, et võidelda energiavaesusega, toetades energiatõhusust, mis aitab kaasa ka kliimamuutuse leevendamisele ja kohandamisele.
Hiljutine Housing Europe'i üllitatud Euroopa elamumajanduse ülevaade toob välja varasemaltki kõne all olnud kitsaskohad: taskukohase eluaseme nappuse ja ruumipuuduse suurlinnades, aga ka eluasemete liiga suure energiakulu ning asjaolu, et nii mõnelgi juhul ollakse kaugel tänapäevaste euroopalike mugavuste, kasvõi sooja vee ja pesemisvõimaluse olemasolust. Kaht viimast tuuakse Housing Europe'i ülevaates ka Eesti puhul miinusena välja, rõhutades plusspoolel tugevate ühistute ja riiklike renoveerimistoetuste olemasolu.
"Kuigi Eesti on teinud viimastel aastatel eurorahade toel suuri edusamme eluasemete nüüdisajastamise ja energiasäästlikumaks muutmise osas, on see siiski kõigest piisake meres: eluasemefondi maht on suur ja probleemseid hooneid kaugelt rohkem, kui korda on suudetud teha," lausus Andres Jaadla ning rõhutas, et riikliku renoveerimistoetuse lõppemine on nüüdisajastamist ootavale elamufondile ränk hoop.
Euroopa Liidu struktuurfondide toel eraldas SA KredEx korteriühistute rekonstrueerimistoetusteks 102 miljonit eurot. KredExile laekus 460 taotlust kogusummas 104 miljonit eurot ning toetuse eraldamine on tänaseks lõppenud.