Lääne-Virumaal on iga kaheksas elanik ilma põhilise isikut tõendava dokumendi ehk nn ID-kaardita, kuigi see siseriikliku isikut tõendava dokumendina on seadusega nõutud.
Juhtkiri: Identimata kodanikud
Ilmselt suur osa meist üldse ei teagi, et elektrooniline isikutunnistus on kohustuslik. Kui kõikvõimalikud raamatumüüjad, teenusepakkujad ja pangad leiavad su üles ja helistavad, siis riik küll aktiivselt oma kodanikke telefonitsi ei teavita dokumentide aegumisest või nende vajalikkusest.
Ja muidugi on paljude jaoks ID-kaardi vormistamine ka kallis ning selle taotlemine lükatakse edasi, kuna hädasti just vaja pole. Arvatakse, et kui läheb tarvis, eks siis tee.
Elektrooniline isikutunnistus on mugav võrreldes passiga, sest mahub kenasti rahakottigi. Teiseks saab end sellega turvaliselt autentida ja tõendada oma isikut ka teistesse ELi riikidesse reisimisel.
Pealegi on pass üks kummaline dokument, mis enamiku ajast vedeleb kuskil sahtlipõhjas, kui juhtubki, et vaja läheb, on see parasjagu kuhugi salapäraselt kadunud.
Kuid kellel ID-kaart puudub, on loobunud paljudest e-riigi kodaniku võimalustest ja õigustest - alates x-tee kasutamisest kuni mugava ja turvalise internetipanga külastamiseni.
Kui kiip töötab, paroolid olemas ja arvuti küljes kaardilugeja, on võimalik palju asju, näiteks ametlikke dokumente kodust lahkumata ära teha, selmet ametnike uste taga oodata. Ka e-valimistel pole võimalik ilma elektroonilise isikutunnistuseta osaleda.
Aasta alguses politsei- ja piirivalveamet väljastas küll 46 vigast ID-kaarti, kuid nüüdseks on need juba vahetatud. Mõnikord juhtub sedagi, et ID-kaardid kuluvad ja ei tööta enam korralikult.
Et aga olla seaduskuulekad ja samas täisväärtuslikud e-riigi kodanikud, võiksid kõik leida võimaluse oma rahakoti vahele toimiv elektrooniline isikutunnistus muretseda.