Suur hulk inimesi rikub kas teadlikult või teadmatusest seadust, sest neil puudub siseriiklik isikut tõendav dokument ehk ID-kaart. Lääne-Virumaal on ilma ID-kaardita iga kaheksas elanik.
ID-kaardita inimesed rikuvad iga päev seadust
6. mai 2011, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi õigusosakonna nõuniku Kaido Jõgeva sõnul on ID-kaardi omamine kohustuslik alates 2002. aasta 1. jaanuarist vähemalt 15aastastele Eesti kodanikele ja Eestis kehtiva elamisloa alusel püsivalt elavatele välismaalastele.
“Siseriikliku isikut tõendava dokumendi omamine on kohustuslik tingimusteta, sellest loobuda ei saa. Passiga piirduda ei saa, sest pass ei asenda siseriiklikku isikut tõendavat dokumenti,” lisas Jõgeva. Pass on Kaido Jõgeva sõnul reisidokument ning see ei ole kohustuslik, kui ei soovita väljapoole Euroopa Liidu või Euroopa majanduspiirkonna (Norra, Liechtenstein, Island) riike reisida.
Lääne-Virumaal oli rahvastikuregistri andmetel 16. aprilli seisuga 65 204 elanikku. Inimesi, kellel oli vaid Eesti vabariigi pass või kehtetu ID-kaart, elab Lääne-Virumaal 7622, seega puudub nõuetekohane dokument koguni 11,7 protsendil ehk pea igal kaheksandal elanikul.
Lääne-Viru maavalitsuse rahvastikuregistri pidaja Eve Prillop ütles, et nende 7622 inimese hulka ei ole arvatud alla 15aastaseid lapsi, kellel ei pea olema ID-kaarti, kuid võib näiteks olla pass reisimiseks Euroopa Liidust väljapoole.
Kõige suurem on ID-kaardita inimeste osakaal Rakvere linnas (13,5%), kõige väiksem aga Laekvere vallas (9,0%).
Alla kümnendiku inimestest on ID-kaardita ka Kunda linnas ja Väike-Maarja vallas.
Rakvere linnapea Andres Jaadla oli üllatunud probleemi olemasolust. “Ma arvan, et enamasti on tegu vanemate inimestega, aga minu arvamus ei pruugi ka tõene olla,” lausus Jaadla.
Linnapea sõnul on peaaegu kolmandik Rakvere elanikest noored, kellel seaduse kohaselt ID-kaarti olema ei peagi, nii et kohustusliku isikutunnistuseta inimeste osakaal nende hulgas, kellel ID-kaart peaks olema, on tegelikult oluliselt kõrgem ja võib ulatuda isegi viiendikuni.
“Riik peaks asjale rohkem tähelepanu pöörama ja inimesi teavitama, ka ise kutsuks inimesi üles seadust täitma ja seeläbi saama osa ID-kaardi poolt pakutavatest eelistest,” kõneles Jaadla.
Riigikogu liige Rannar Vassiljev elas mõni aeg tagasi päris pikalt ilma ID-kaardita. “Kaotasin kaardi ära ja lasin selle sulgeda, aga uut ei tellinud tükk aega, sest sain passiga kõik asjad aetud,” rääkis Vassiljev, kelle jaoks oli ID-kaardi omamise kohustus samuti üllatus.
“Riik on sellisel juhul väga valesti või naljakalt käitunud, sest kui väidetakse, et ID-kaart on kohustuslik, siis oleks tulnud ta ka üheksa aastat tagasi kohe kohustuslikuks teha,” sõnas mees ja lisas, et tegelikult on ID-kaardi kasutajate arv aasta-aastalt sujuvalt kasvanud, kaardi kohustuslikuks muutmisel oleks aga pidanud kasv olema ühel hetkel ju väga suur.
Rannar Vassiljevi hinnangul ei ole seaduse mõtte kohaselt ID-kaardita inimesed siiski seadusrikkujad, ehkki isikut tõendavate dokumentide seaduses on selgesõnaliselt kirjas, et isikutunnistuse omamine on kohustuslik.
Samas ei nimeta seadus isikutunnistust küll kordagi ID-kaardiks, kuid annab selgelt mõista, et just selle plastitükiga on tegemist.