Sajad talgulised asuvad laupäeval kodupaika korrastama

Mitmes paigas peeti talgud juba eelmisel nädalavahetusel. Vaos sai värske ilme tornlinnuse ja talli-tõllakuuri ümbrus. Foto: Ulvi Mehiste

Lääne-Virumaal oli eilse seisuga registreeritud ligi seitsekümmend talgupaika. Nädala alguses oli Lääne-Virumaal korraldatavatele talgutele end kirja pannud umbes 650 inimest, kuid see arv suureneb pidevalt.

Kõige rohkem talgulisi oodatakse Rakke valda, kus ainuüksi Rakke linnamäe koristamisel jaguks tööd tuhandele kätepaarile.

Augustis räsisid Rakke kanti vahetult enne Rakke rattamaratoni kaks tugevat tormi ning nende tagajärgede likvideerimiseks on veel palju teha.

Talgujuht, Rakke valla kommunaalasutuse keskkonnaspetsialist Anne Leissoo ütles, et ilmselt nii suurt hulka talgulisi ei tule, aga see ei ole ka eesmärk omaette. “Selline arv sai kirja pandud seetõttu, et tööd on palju ning ka tuhat inimest leiaks tegevust.”

Leissoo sõnul on põhirõhk Rakke linnamäe kui kohalike inimeste puhkekoha koristamisel, puhastatakse laululava ümbrus, staadioni kaldad ning suures osas Rakke rattamaratoni rada.

Kuigi kõige rohkem on tulemas heakorratalguid, mille käigus korrastatakse teeääri, külaplatse, asulaid, rannaalasid või mõisaparke, istutatakse ka alleedesse uusi puid, ehitatakse külakiikesid või laotakse ühiselt riita mõne talu küttepuud.

Talgulisi oodatakse näiteks Väike-Maarja bussijaama, kus paikneb ooteruum, tegutsevad talu- ja lihaturg. Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi eestvõttel puhastavad, korrastavad ja värvivad talgulised hoone puitosad.

Kunda tsemendimuuseumis peetavad talgud on ühtlasi ettevalmistus nädal hiljem toimuvaks muuseumiööks. “Tsemendimuuseumi asukoht on linna tolmusemas osas, kus on ka liiklus tihe,” selgitas turismikonsultant Kristi Onkel, kelle sõnul vajavad puhtaks küürimist muuseumihoone aknad.

Kunda tsemenditehasest on muuseum saanud huvitavaid esemeid, mis on suured ja kaaluvad palju, nii on eksponaatide paigutamiseks vaja mitme inimese jõudu. Koristatakse ka aegade jooksul mõnda ruumi kogunenud ehituspraht ja muudetakse ilusamaks hoone ümbrus.

Rakvere linnus ootab aktiivseid linlasi, et koristada rämps tarva kuju juurest ja linnuse ümbert. Rakvere linnuse direktori kohusetäitja  Kaidu Tiirik ütles, et kõik abilised saavad priipääsme suvel linnuse külastamiseks, samuti süüakse koos talgusuppi.

Tapal asub ühiselamu, kus elavad kaitseväelaste ja kaitseväes töötavate inimeste perekonnad. Ühiselamu majavanem major Olivar Kits kõneles, et need, kes parajasti tööpostil ei ole, teevad talgukorras elamise-olemise mõnusamaks.

Nii õu kui krundiga piirnev ala puhastatakse talvel kogunenud prahist ja rämpsust. Parandatakse õuel asuv suur kiik, tehakse korda liivakast, et lastel oleks hea ja ohutu mängida. Kavas on sisustada grillinurk ning ehitada selle tarvis pingid.

Porkunis on talgute traditsioon aastatepikkune. Seekordsete talgute käigus korrastatakse Valgejõe alguskoht ehk vana viinavabriku ümbruse ala kuni truubini.

Üks talgute eestvedaja Siim Aosaar selgitas, et see paik on kõikidele möödasõitjatele tee pealt näha ning võsast puhastatuna avaneb Porkunile ja järvele märksa ilusam vaade.

Osa Tamsalu valla talgulisi koguneb Järvajõe külla Laululinnu külalistemaja juurde. Plaanis on heakorrastada endise Porkuni metskonna park, kus suur töö tehti ära eelmiste talgute ajal, kui pargist likvideeriti sinna juba nõukogude ajal korjunud prügimägi. “Pargi korrastustööde käigus saetakse võsa, kuivanud puid, koristatakse oksi ning põletatakse need,” kõneles talgujuht Toivo Hallik.

Mõnes paigas korraldati “Teeme ära!” kampaania raames talgud juba eelmisel nädalavahetusel. 30. aprillil said Vaos värskema väljanägemise tornlinnuse ja praegu renoveeritava ajaloolise talli-tõllakuuri ümbrus, samuti puhastati prahist vana kiviaia ääred.