Teist aastat korraldab Rakvere kultuurikeskus disaininädalat. Peamiseks ideeks ja lähteülesandeks on tutvustada noortele disaineri ametit kui ühte elukutset ning disaini kui nähtust meie ümber.
Disaininädal kui panustamine noortesse
10. november 2017, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal kutsusime Rakvere või Lääne-Virumaaga seotud disainereid oma tööst rääkima. Ka kohalikud tegijad Athena koolist ning keraamikaateljeest Linnuvoolija panustasid nädalasse töötubade ja loengutega. Tänavu olid koolid juba palju julgemad osa võtma. Kõigi soovide rahuldamiseks sai Rakverre kutsutud rohkem disainereid. Maht on suurenenud hüppeliselt. Kavas oli üle 50 loengu ja töötoa, kus sai disainiga seotud eri valdkondadega tutvuda umbes 600–700 last ja noort.
Miks käib jutt noortest? Miks pole piisavalt selleteemalisi avalikke üritusi täiskasvanutele? Rakvere pole disainilinn, kuid see tõik ei välista võimalust, et linn ei võiks selleks saada. Panustamine noortesse on Rakvere kultuurikeskuse üks prioriteet olnud vähemalt viimased poolteist aastat.
Kuidas muidu kasvatada inimest kultuuri tarbima ja ka tarbijate mahtu, kui mitte alustada noorte harimisest ja harjutamisest? Noored on meie linna tulevik ja just nende kaudu saame suunata, kuidas ja kuhupoole Rakvere tulevikus areneb.
Nüüd, kui nädal täis eriilmelisi kohtumisi on otsad kokku tõmmanud, võin julgelt öelda, et olen rahul sellega, mis toimus. Piisab nii tänulikest õpetajatest kui ka noortest, kes loengu lõpus küsivad, kuidas mõne valdkonnaga saab edasi tegeleda. Pea igas klassis on kolm-neli noort, kes ütlevad, et nüüd nad teavad, et tahavad saada disaineriks. Tegelikult polegi meie mõte koolitada Rakvere linna sadade viisi disainereid, vaid inimesi, kes oskavad kunsti hinnata ning sellest lugu pidada oma elukutsest hoolimata.
Mitu inimest on öelnud, et üks õige üritus saab hoo sisse alles kolmandal korral. Sel korral saime tagasisidet, et peale kohalike kunstnike ja kunstiõpetajate on Rakveres olemas veel täiskasvanuid, kes samuti tahaks sellisest nädalast osa võtta. Sai selgeks, et disaininädal pole vaid ühe rühma entusiastide asi, vaid hakkab tekkima laiem huvi.
Ma ei näe kriitikana küsimust, miks on kogu nädalale nii väike reklaam ja miks nii palju tegemisi jääb kooliuste taha. Minu hinnangul peegeldavad sellised küsimused olukorda, et lõpuks on ka Rakvere linnas kasvamas valdkonna vastu huvi tundvate inimeste arv ning tänavune avalike disainiürituste defitsiit (vaid neli töötuba Rakvere avatud noortekeskuse ruumides, kuhu sai avalikult registreeruda) sillutavad teed järgmise aasta disaininädala kava muudatusteks.
Juba on tekkinud uusi mõtteid ja sõlmitud sidemeid disainivaldkonna inimestega, kelle osaluse ja panusega saab arvestada. Luban, et on veel rohkem tegevusi, mis on seotud noortega, kuid kindlasti on kavas ka avalikke ja laiemalt reklaamitud tegemisi.