/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/11/14/7310903t1h1cfc.jpg)
Laste diabeediravi püsib suures osas annetuste toel, ütles Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu (ELDÜ) juhataja Kristi Peegel teisipäeval tähistatava Maailma Diabeedipäeva puhul tehtud avalduses.
Laste kvaliteetne diabeediravi püsib annetuste toel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on umbes 80 protsenti diabeedihaigetest lastest ja peredest vajanud 2400-eurose insuliinipumbaravi alustamiseks annetajate tuge keskmises summas 1070 eurot, teatas ELDÜ.
Haigekassa tasub 2400 eurost 50 protsenti ja perede enda panus on enamasti 10 protsenti, mis tähendab, et kaasaegne diabeediravi ei ole kahjuks Eesti lastele kättesaadav, kui selleks ei ole võimalik kasutada heategevuse toetust, väitis ELDÜ.
Kahjuks tuleb tõdeda, et olukord ei parane oluliselt ka 2018. aastal, sest pideva glükoosimonitooringu võimalusega insuliinipumba eest tuleb endiselt tasuda umbes 1200 eurot, igakuised ravikulud jäävad sensorravi puhul ligi 120 euro juurde, see tähendab aastas 1440 eurot. See on paljudele Eesti peredele kallis ja kättesaamatu, märkis diabeediühing.
Eestis põeb 1. tüüpi diabeeti 671 last, nendest umbes 400-l on insuliinipumbad. Pumbaravi on tänapäeval parimat ravitulemust pakkuv ja lapse ning tema lähivõrgustiku normaalset elukvaliteeti toetav raviviis. See väldib lapsele haiget tegemist, sest last ei ole vaja 5–8 korda ööpäevas süstida ega mõõta veresuhkrut sõrme augustades 9–12 korda. Insuliinipump annustab insuliini valutult ja glükoosimonitooring näitab reaalajas veresuhkru väärtusi monitori ekraanil.
Diabeeti ei saa välja ravida, aga diabeedi kontrolli all hoidmine aitab ära hoida hilisemaid tüsistusi, mille hulka kuuluvad pimedaks jäämine, neerukahjustused ja jalgade amputeerimine.
Peegel rõhutas, et diabeedi kontroll on oluline ja kordades odavam kui tagasipöördumatute tüsistuste ravi. "Riikides, kus diabeeditarvikud on kõigile kättesaadavad, tehtud uuringud näitavad, et 1. tüüpi diabeeti haigestunud inimese eluiga võib tänapäeval olla isegi pikem terve inimese elueast, kuna diabeeti põdev inimene pöörab suurt tähelepanu tervislikule eluviisile, sealhulgas toitumisele ja kehalisele aktiivsusele," selgitas Peegel.