Kallid emad, head Eesti naised!

Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi vastuvõtt Rakvere teatris ja rahvamajas. Foto: Meelis Meilbaum

Üks tubli ja julge eesti naine Helmi Mäelo korraldas 1922. aasta suvel oma ema auks piduliku päeva. See Eesti üks tuntumaid karskustegelasi mõtles oma lasterikka ema, keda seetõttu mitte just kõrgelt ei hinnatud, väärtustamise peale.

Meie rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi järgi väitis Mäelo hiljem, et tol ajal valitses lasterohkust halvustav meeleolu, suurt lastekarja peeti vaesuse ja rumaluse märgiks ning jõukamatel ja targematel oli hoopis vähem lapsi.

Vahepeal on möödunud peaaegu 90 aastat, üle on elatud sõjad, okupatsiooniaeg ning suured poliitilised teisendused. Muutunud on suhtluskanalid, väärtushoiakud ja põlvkondadevaheline sidusus. Sõjad nõuavad jõudu, riigid maksumaksjaid, rahvas püsimajäämist. Eeldused, mis seisavad poliitiliste doktriinide taga.
Poliitiliste vahendite rakendamine, soodustuste ja motivatsiooniprogrammide loomine annab iibele vaid mõningase efekti ning mõjutab nende inimeste otsuseid, kes pereloomise pragmaatilistel põhjustel edasi lükkaksid. Küsimus on hoopis valitsevas mõttelaadis, ajastule omases suhtumises lastesse, peredesse ja pereväärtustesse. Just seda kajastab kõige ilmekamalt Helmi Mäelo omaaegne üleskirjutus - lasterohkusesse suhtumise negatiivne alatoon on endiselt valitsev, kuid muutunud on adressaat.

Praegu suhtutakse suurtesse peredesse pigem austuse ja tunnustusega, osatakse hinnata pere väärtust ning kooskasvamise tähtsust. Küll aga on väga vähe neid, kes ise julgeksid samasuguse rolli enda kanda võtta. Karjääriühiskond, individualism ja kiire elutempo dikteerivad ka pereloomisesse ja pereväärtustesse suhtumise. Vägisi jääb mulje, et püsivaid väärtusi nähakse majanduses, tarbimises ja tootmises, mitte aga perekonnas, koosolemises ja hingehariduses. Kuid need on alustalad, mis määravad ära meie ühiskonna tervise.

Helmi Mäelo näide on tähenduslik ka teises võtmes. Ta kujutab endast eesti naise võrdkuju oma julguse, pealehakkamise, põhimõttekindluse ja vankumatusega. Eesti naiste tugevus ei ole vaid ilukirjanduslik illusioon, mille all on silmas peetud nii füüsilist vastupidavust kui vaimset kannatlikkust ja kindlameelsust. Eesti naised ongi suunaandjaks meile, meestele, ja meie lastele. Osakem seda siis hinnata ja väärtustada. Ning mitte ainult emadepäeval.

Emadepäev on helge kevadine püha, mis puudutab meid kõiki. Soovin rõõmuderohket emadepäeva emadele ja kauneid hetki kõigile oma lähedastega.