Sagadi avas hooaja uue ja uhke raamatuga mõisast

Sagadi mõisa selle aasta üheks tähtsündmuseks on kahtlemata mõisast rääkiva raamatu ilmumine sel nädalal. Raamatu autor Ants Hein (esiplaanil) ütles, et raamat räägib enda eest ise. Pildi vasakus servas seisab autogrammi ootel omal ajal Sagadi mõisa restaureerimist juhtinud Fredi-Armand Tomps.

FOTO: Meelis Meilbaum

Sagadi mõis avas neljapäeval hooaja oma raamatu esitlusega, päeva krooniks oli aga koos naabrite Vihula ja Palmse mõisaga saavutatud esikoht Eesti avastamata aarete konkursil.


RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus rääkis, et oma raamatust on Sagadis unistatud juba päris pikka aega.

“Kadedus on edasiviiv jõud – Palmsel on ju raamat ammu olemas,” ütles Keedus.

Sagadi rahvas tahtis raamatut, kus oleks sees kõik – nii faktid kui lood, mida räägitud, ja selles ei ole Krista Keeduse veendumusel Ants Heinale raamatu autorina vastast.

“See raamat ei ole ainult Sagadi mõisast, vaid ka inimestest, ümberkaudsetest küladest ja Esku kabelist,” rääkis uhke mõisaraamatu autor Ants Hein, kes möönis, et raamatu valmimine võttis väga kaua aega.

“Eks ma ikka lubasin, et sügiseks saab ja sügiseks saab, aga aastad läksid, kuid nüüd on ta siis lõpuks valmis,” tundis ajaloolane silmanähtavat heameelt.

Ilusast raamatust, mida esialgu trükiti vaid 700 eksemplari, ei tahtnud autor eriti rääkida. “Eks raamat räägib ise,” jäi ta tagasihoidlikuks.

Küll kiitis Hein, kelle sulest on ilmunud muu hulgas ka Palmse ja Kiltsi mõisat tutvustavad mahukad raamatud, Virumaa mõisate taastajaid.

“Maailm ei püsi kolmel elevandil või kolmel vaalal, maailm püsib hulludel. Ja üks niisugune hull oli ka metsamees Simo Nõmme, tänu kellele taastati Sagadi mõis varemeist,” lausus Ants Hein, nimetades Sagadi taastajat Simo Nõmmet, Rägavere taastajat Erich Eriltit ja Palmse taastajat Ilmar Epnerit kolmeks karuks, keda taltsutas kõikidesse nendesse mõisatesse oma olulise jälje jätnud sisearhitekt Leila Pärtelpoeg.

Raamatu kõrval on Sagadi mõisas veel muudki uut. Metsamuuseumi juht Ain Kütt rääkis, et metsamuuseumi näitust on mullusega võrreldes täiendatud, päris uus on aga Sagadi mõisa härrastemaja teisel korrusel valminud mõisa piljardituba.

Vähemalt selle aasta lõpuni saab härrastemajas imetleda ka XVII sajandi lõpust pärit Haljala kiriku altarimaali, mis Haljala kirikuõpetaja palvel Virumaa Muuseumide Rakvere näitustemajast erootikanäituse eest Sagadisse siivsamasse keskkonda viidi.

Juulis kutsub Sagadi huvilisi taas öömuuseumisse, loengud koos kontsertidega toimuvad neljal juulikuu kolmapäeval.
Augusti alguses on aga Sagadis traditsioonilised puupäevad.

Sagadi looduskooli arendusjuht Kaia Kauts kõneles, et looduskooli ootavad ees väga suured muutused, sest suvel algab selle renoveerimine.

“Loodusklass tehakse suuremaks, lisanduvad laboriruumid ja meisterdamistuba, et lastele rohkem tegevust pakkuda,” rääkis Kauts.

Sagadi mõisa hotelli ja restorani müügiassistent Tiia Traks aga mainis, et restoranis enam sea- ja veiseliha ei pakuta. “Sellest kevadest alates on meie menüüs ulukilihast road,” selgitas ta.

Tagasi üles