Postimehe trehvunksil kõneldi toidust

Eva Samolberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe trehvunksil kõneldi toidust.
Postimehe trehvunksil kõneldi toidust. Foto: Meelis Meilbaum

Eile õhtul Berliini Trahterisse kogunenud Postimehe trehvunksi külalised ei uurinud, kust pärineb liha nende taldrikul. Ometi oli toit selle õhtu olulisim teema.

Postimehe ja Virumaa Teataja koostöös sündinud trehvunksil vesteldi geneetiliselt muundatud toiduainetest ja arutleti filosoofilistesse sfääridesse kaldudes inimühiskonna tuleviku üle.

Iga päev sünnib ­maailma 230 000 inimest ja neile ­kõigile on vaja süüa.

“Meid ahvatletakse ja vahel ka hirmutatakse juttudega sellest, mil moel kohe-kohe pööravad uued tehnoloogiad toidu tootmise ja põllumajanduse pea peale. Mida uskuda, mida mitte?” küsis Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik üritust avades. Ta lisas, et tema meelest on Rakvere üheks tunnuseks imelised põllud ja loodus, mida oleme harjunud võtma iseenesestmõistetavana.

Iseenesestmõistetavus pole aga lühikese inimajaloo tõttu kuigi mõistlik lähenemine, arvas rakubioloog Toivo Mai­mets. Rakveret enda teiseks koduks pidav rakuteadlane sõnas, et ta pole põllumees, kuigi on kunagi ise endale kogu toidu kasvatanud ja oma mustsõstramoosigi keedab alati ise. GMO-toiduainetest rääkides ütles Maimets, et tuleks alati täpsustada, millest konkreetselt jutt. “Kui püüda genoomi muuta nii, et põllumees saaks kasutada palju mürki, on see keeruline. Kui aga inimene kasutab rapsiõli, sööb ta ­GMO-d ja pole hullu midagi,” rääkis professor.

Toivo Maimets.
Toivo Maimets. Foto: Meelis Meilbaum

GMO-d nimetas Maimets läbimurdetehnoloogiaks, mille on tinginud mingi kriis. “Läbimurdetehnoloogiad ja neid soosivad olukorrad, läbimurdelised ideed tekivad alati kriisisituatsioonis, ehedaks näiteks on sõda.”

Toit on Maimetsa hinnangul aktuaalne teema, sest iga päev sünnib maailma 230 000 inimest ja neile kõigile on vaja süüa, samal ajal kaheksa miljonit inimest maailmas on näljas. Maimets tõi huvitava faktina välja asjaolu, et ühe kilo liha tootmiseks kulub seitse kilo sööta, ühe liitri piima jaoks aga pea tonn vett, nii et toiduainetööstus on väga ressursikulukas.

GMO-de tegemine on Mai­metsa hinnangul tänapäeval väga lihtne, problemaatika tuleb teiselt poolt, täpsemalt sotsiaalteadusliku ja ühiskondliku poole pealt. “GMO-toit on odav, kuid läbimurdetehnoloogiaga tuleb kaasa ühiskondlik pool, kuna see ei pruugi olla aktsepteeritav. Sama olukorra ees seisavad ka mitmed teised alad: meditsiin, haridus jms.” Professori sõnul on inimene liigina noor ja üsna piiritletud.

Eurosaadik Ivari Padar rääkis suurtest vägikaikavedudest, mida iga päev Brüsseli koridorides tiirutamata tunda ei saa. Ta keskendus toidu tootmise poliitilistele jõujoontele nii Euroopa parteiperekonniti kui ka riigiti.

Ivari Padar.
Ivari Padar. Foto: Meelis Meilbaum

Üks oluline väitlusteema on tema sõnul just suhtumine GMO-desse ning see, milliseid aineid ja tehnoloogiaid lubab Euroopa Liit liidusiseselt kasutada ja mida mitte. “Lisaks räägime noorte kaasamisest põllumajandusse ja bürokraatia vähendamisest,” kõneles Padar.

Fookuses oli ka tarneahel. Padar tõi positiivseks näiteks just Lääne-Virumaa, kus on palju selliseid põllumehi, kes on suutnud organiseerida endale mõistliku tarneahela või on sellele lähedal. “Näiteks Kevili,” lisas Padar lõpetuseks.

Põllumeestel soovitas Padar tegeleda sellega, mida loodus annab. “Banaanidega võib meil keeruliseks minna, aga me saame väärindada oma rohumaid.” Ta tõi näiteks lihaveisekasvatuse, mis veel hiljaaegu oli Eestis lapsekingades, aga nüüd on tublisti arenenud. Samamoodi tasub Padari sõnul panustada teraviljakasvatusse, mille suhtes eestlased ise sageli skeptilised on.

Tagasi üles