Eksporditurgudele minek nõuab püsivat eeltööd, toodangu head kvaliteeti ja firma töötajate kutsemeisterlikkust, kinnitavad need Lääne-Virumaa ettevõtjad, kes pakuvad oma tooteid ja teenuseid välisturgudel.
Sihikindlus aitab eksporditurgudele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Rakvere Metsamajand on erakapitalil tegutsev firma aastast 1994, kellel on pikaajalised ekspordikogemused. Ettevõtte põhitoodang on freesprussmajad, millest rohkem kui 90 protsenti läheb ekspordiks.
ASi Rakvere Metsamajand juhatuse esimees Andres Alamets rääkis, et esimesed ekspordikogemused saadi juba rubla ajal, kui rändavad soomlased ostsid kokku kõike võimalikku, sest nende jaoks oli see peaaegu tasuta. “Paberipuu eksport oli 1990ndatel ka meie üks tegevustest, aga seda võib lugeda siiski suhteliselt lihtsaks äriks,” meenutas ta
Hiljem on selle sektori üle võtnud Põhjamaade suured kontsernid. “Esimesed puittoodete niinimetatud ekspordikanalid tekkisid isiklike tutvuste kaudu. Näiteks talveaedade turustamine Taani ja Saksamaale,” rääkis Alamets, lisades, et hiljem saadeti aiamaju, suvilaid ja elumaju teistesse Euroopa maadesse. “Kõige olulisem ekspordi juures on kvaliteet ja võime kohandada oma toode konkreetse riigi nõuetele vastavaks,” selgitas ta. Ettevõtte juht toonitas, et alati on võimalikud edasimüüjate majandusraskused ja lausa pankrotid.
“Eks oleme meiegi veidi kooliraha maksnud. Siin saab soovitada vaid seda, et ei lastaks maksmata arveid lumepallina veerema. Mingil hetkel tuleb võtta vastu karm otsus ja kas või kaotada osa rahast, aga hullem on venitada ja loota, et asi paraneb. Tavaliselt ei parane,” jagas firmajuht oma kogemusi.
Ta märkis, et tänasel päeval tekivad sidemed interneti teel ja olemasolevate klientide kaudu. “Suurtel näitustel ja messidel ei ole me eriti osalenud. Need on meiesugusele firmale üüratult kallid. Küll on võimalik seda teha näiteks üheskoos Puitmaja klastris koopereerudes,” kõneles Alamets.
Üks neid firmasid, kes aastatepikkuse sihikindla tööga Rootsi pagaritoodete turule jõudis, on AS Hallik, kelle kaubamärk Hagar on Eestis hästi tuntud.
Halliku tegevjuhi Heiki Halliku sõnul alustati ettevalmistusi Rootsi turule minekuks 2007. aastal. “Tutvustasime välismessidel oma toodangut, sõlmisime kontakte Rootsi kaubanduskettidega, uurisime rootslaste maitseeelistusi ja tegime turuanalüüse,” kõneles Hallik. 2009. aastal saadeti esimene partii ASi Hallik koorikleibu Rootsi turule ja nüüd on Eesti firmal seal müügil nelja sorti tooted.
Praegu on Halliku pagaritööstuse ekspordimaht Rootsi kuus protsenti kogutoodangust. “Töötame selle nimel, et ekspordimahtu suurendada, arvestades Rootsi tarbija maitseeelistustega,” kinnitas ta.
Kuna siseturu müügimaht ei kasva, on vaja firma arengu huvides suurendada eksporti. Põhilise sihtmaana nähakse just Rootsit, sest sealne turg on Eesti mõistes suur ja ostujõuline.
Ekspordiks saadetavad Hagari tooted küpsetatakse ASi Hallik Tapa ja Tamsalu tehases. Pärast jahtumist ja pakendamist need külmutatakse temperatuuril -18 ºC. Rootsi kliendi lattu jõuab kaup sügavkülmutatuna, sealsetesse poodidesse aga juba toatemperatuuril. Rootsis on selline pagaritoodete käitlus laialt levinud.
ASi Hallik tooted on jõudnud ka Soome, Läti ja Leedu turule.
Välisturud ei vaja üksnes kvaliteetset toodangut, vaid ka heade kutseoskustega spetsialiste. Kakskümmend aastat on ettevõtjana tegutsenud Riho Kivila, kelle juhitav ettevõte Strangko Grupp AS on põllumajandustehnika sissetooja. Firma on rajanud või varustanud uusima farmitehnikaga kahtsadat farmi nii Eestis kui raja taga.
Ettevõtte meistrimehed hooldavad farmitehnikat Venemaal Permis, Peterburi lähistel, Novgorodis ja Lätis Kokneses. Firma juhataja Riho Kivila rääkis, et võõrsil teenindatakse Taani firma Strangko efektiivseid lüpsiplatse ja muud farmitehnikat. Ta tõi näiteks, et kalasaba tüüpi platsil on võimalik lüpsi ajal lehmi ka sööta. Strangko toodab nii käsitsi doseerimisega söödajahutussüsteeme kui arvutiga juhitavaid süsteeme.
“Lisaks insenertehnilistele ja lukksepaoskustele on Strangko farmitehnikat ülespanevatel ja hooldavatel inimestel tarvis tunda ka elektroonikat,” kõneles Kivila. Ettevõtte juht ütles, et kuna tema firmas töötavad inimesed on farmitehnika spetsialistidena usaldusväärsed koostööpartnerid, siis tellitaksegi nii Venemaalt kui Lätist Strangko Grupp ASilt farmitehnika hooldusteenust.