Lugenud 16. novembri Virumaa Teataja artiklit pealkirjaga “Tosin aastat lavkaorjust lõppeb”, oleme meie, Käsmu elanikud, kes külastame kolmapäeviti autokauplust, täiesti hämmingus. Lavkaorjust ei ole Käsmu külas kunagi olnud, sest meie, külainimesed, palusime ise kauplusautol oma müügiringi pikendada.
Soovime, et palutakse vastutulelikult ja abivalmis autokaupluse müüjalt vabandust. Kardame, et sellise solvamise peale see hea ettevõtjast inimene ei tulegi enam meie juurde. Artiklis toodud väide, et autokauplus on meil käinud juba tosin aastat, on ka liialdus, sest tegelikult on see toiminud ainult kuus-seitse aastat.
Artiklit edasi lugedes torkab silma ka järgmine faktiline vale, milleks on Marianne Loorentsi foto allkiri “Vana poeuberik”, mis on tegelikult olnud hoopis Käsmu piirivalvekordoni ohvitseride neljakorteriline elumaja. Seal pole kunagi poodi olnudki!
Järgmises lõigus kirjutatakse, et “teisele korrusele tuleb dormitoorium”. Selle sõna tähenduse selgitamiseks oli vaja natuke vaeva näha ja selgus, et see tähendab kloostri ja ordulinnuse magamissaali. Kas külainimestele võiks selgitusi ka keeleliselt lihtsamalt edasi anda? Käsmu meremuuseumi juhatajalt pole isegi küsitud, kas ta seda dormitooriumi üldse vajab.
Kui kauplust külarahvale välja reklaamiti, siis öeldi, et külainimesed saavad seal tööd. Artiklist aga selgub, et poe juhatajaks on määratud inimene, kes tuleb väljastpoolt ja on Käsmus käinud ainult suviti. Soovitaksime tal ühendust võtta viimase poepidajaga, kes oskab täpselt öelda, kui palju või vähe külastatakse kauplust suvel ja siis hiljem vaiksel talvehooajal.
Meie, kauplusauto kolmapäevased kliendid, soovitame, et selle artikli toimetaja tuleks ise tulevikus ka Käsmu kohapeale asja uurima ja võtaks külaelanikegagi ühendust, enne kui asub ühe mitteusaldusväärse allika põhjal oma kirjatükki avaldama.