:format(webp)/nginx/o/2017/11/21/7332755t1hcbce.jpg)
Ühes maakonna lasteaias on jõnglane puntras, teised aga kimbatuses ja hädas. Täiskasvanud mures. Juba liiga pikka aega on jõhkra käitumisega väikemees terroriseerinud rühmakaaslasi. Lahenduste leidmine on olnud keeruline, kuid nüüd on olukorras pöördeid. Mitmetest pääseteedest ühte – tugiisikut, kes lapsega koos päeva veedaks ja aitaks tunnete ning kaaslastega hakkama saada –, pole aga kerge leida.
Mudilased on riburada laval, on pidulik ja armas hetk. Järsku näitab üks poistest kaaslase suunas ja teeb kõri läbilõikamise liigutuse. Rühmakaaslased ehmuvad, õpetajad lähevad pingesse. Poisi käitumine on ettearvamatu ja žestis pole tibagi mängu. Ähvardavatest sõnadest võivad saada teod. Niimoodi on varem juhtunud.
Kui enne tuli rusikakangelase rünnakuid ette korra kuus, siis nüüd on hädasolija pinged kasvanud nõnda suureks, et konflikte on toimunud iga päev.
Üks vanem ütleb otse välja, et ta ei tahaks näiteid nimetada. “Need ületavad normaalsuse piire,” lisab ta.
Hullemad lood räägivad sellest, kuidas laps on kaaslast rünnanud kahvliga või mängiv kaaslane on saanud ootamatult rusikahoobi näkku. Mõnele lapsele on seltsilise äraarvamatu käitumine mõjunud nõnda, et pere on pidanud lapsega käima lausa psühhiaatri juures.
Olukord nõudis otsuseid – kannatada ja oodata, et probleem laheneks justkui iseenesest, enam ei saanud. Mitmed lapsevanemad on öelnud, et kui lapsel on käitumishäire, siis on lahendus see, et jõnglasele tuleb leida uus lasteaed. Kuid sellega ollakse jällegi alguses ja probleem lahenduseta.
Ka haridustöötajad nimetavad sedasorti olukordi keerulisteks juhtumiteks, kus lihtsad lahendused puuduvad. Lasteaedades pole tugisüsteeme ja rühmaõpetajatel pole ettevalmistust käitumishäiretega lastega hakkamasaamiseks.
Aga abi vajavad kõik – nii vägivaldselt käituv laps kui ka kannatajad. Riiklikul tasemel on samuti vajakajäämisi: selleks et lapsele määrataks tugiisik, peab talle olema määratud erivajadus, kuid lastepsühholoogi juurde aja saamine on keeruline. Kui aga pole diagnoosi, on abigi saada keeruline.
Ometi püütakse ka konkreetses lasteaias leida väljapääsu. Rühmas käiva lapse vanema sõnutsi püüab seda kogu lasteaed. Ka vägivaldse lapse vanemad mõistavad probleemi tõsidust ja on valmis koostööks. Tänaseks on olukord selline, et juhtum on läinud Lääne-Virumaa Rajaleidja keskuse spetsialistidele lahendamiseks.
Teised lapsevanemad peavad ka ise tööd tegema ja lõputult selgitama vägivaldse seltsilise käitumist. “Kui midagi juhtub, siis räägid olukorra justkui üle. Paned piirid paika, et laps ei saaks toimuvast valesti aru,” ütleb isa.
Tegelikult, nagu ütleb üks lapsevanem, on probleem üleeestiline. Ta pakub, et selliste juhtumite lahendamiseks peaks olema suurem riigi või omavalitsuse toetus psühholoogilisele nõustamisele.
“Oleksin huvitatud, et kaasatud oleks seadusetegijad. See probleem puudutab kõiki,” ütleb lapsevanem.
Lasteaia ja Lääne-Virumaa Rajaleidja keskuse inimesed pole nõus antud juhtumit kommenteerima, kuid kinnitavad, et sellega tegeletakse intensiivselt.
Raha taha lahendused pidama ei jää
Tavapärane on, et puuduvad kiired lahendused. Koolieelses eas lapse agressiivse käitumise algpõhjuseni jõudmine võtab aega ning kiireteks lahendusteks peavad vanemad olema koostöövalmis. Et rühm saaks oma normaalses rütmis toimida, ei jäägi vahel muud üle, kui tuleb laps koju jätta kuni põhjuste väljaselgitamise ja võimalike tugisüsteemide rakendamiseni. Ka see ei pruugi veel tagada lapse käitumise normaliseerumist.
Loomulikult on kiireim lahendus sellistel juhtudel omavalitsuse tugi lasteaiale ning ühe täiskasvanu lisamine rühma. Tähtis ei ole ju see, kes rahastab, vaid see, et rühm saaks toimida stressivabalt ning kõik lapsed oleks toetatud.
Parim lahendus on lasteaia kiire märkamine ja tegutsemine ning toimiv koostöö lasteaia, vanemate ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Eesmärk ei ole ju diagnoos, vaid lahendus lapsele ja lasteaiale.
Tugiisiku töö tähendab seda, et aitan lapsel rahuneda läbi eemaldumise, lähme lihtsalt mujale, teise olukorda, kus oleme kahekesi. Kui töötasin lasteaias, siis meil oli rühmas pisike pesa, istusime seal kotttoolil ja siis ma kallistasin, paitasin ja hoidsin last kaisus.
Mistahes probleemkäitumine, sealhulgas agressiivsus teiste suhtes, ei kujune kindlasti välja päevade või nädalatega. Üldiselt on sel puhul tarvis sekkuda mitmel moel, alustades igapäevase käitumise põhjuste, keskkondlike tegurite ja käitumise järelmite analüüsist ning lõpetades spetsialistide hinnanguga.
Koolieelse lasteasutuse seaduse kavandatava muudatuse järgi peab logopeediline ja eripedagoogiline abi olema lasteaedades edaspidi paremini kättesaadav ning kooskõlas koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga.
Omavalitsusüksuse tasandil võib lapsele tugiisikut ja õpetaja abi võimaldada ka siis, kui lapsel puuet ei ole määratletud, kuid selleks on põhjendatud vajadus. Kavandatavate seadusemuudatuste tulemusel eraldatakse omavalitsusüksusele laste erivajaduste toetamiseks sellisteks olukordadeks riiklikke vahendeid.
Laste erivajaduste toetamine on lasteaiaõpetajate täienduskoolituse prioriteediks, milleks eraldab riik igal aastal vahendeid nii omavalitsusliitudele kui koolitusorganisatsioonidele tasuta õppe võimaldamiseks. See peaks olema läbi mõeldud ja kavandatud ning arendustegevuses saavad olla partneriks nii lasteaiajuhid kui ka õpetajad.
Iga juhtum on eriline. Rajaleidja õppenõustamise sihtrühm on lapsed ning noored vanuses 1,5–18 ja me keskendume lapsega seotud täiskasvanute nõustamisele ja jõustamisele.
Kui haridusasutus pöördub meie poole, siis Rajaleidjas määratakse spetsialist, kes hakkab juhtumiga tegelema, võtab ühendust lapsevanema, haridusasutusega.
Vajadusel kaasatakse suurem ring spetsialiste – eriarstid, perearst, lastekaitse – eesmärgiga leida parimad võimalused lapse arengu toetamiseks. Rajaleidja roll toe pakkumisel ongi last ümbritsevate täiskasvanute võrgustikku aidata, et vastavalt iga lapse vajadusele saaks rakendada sobivaid meetmeid, näiteks erirühm. Aidata saab ja tuleb kohe, ka enne diagnoosi ja tugiisiku määramist, ja seda osapoolte koostöös.
Edukas lahendus saab alguse ennetustegevustest ja varajasest märkamisest – lapse probleemi varajane märkamine ja esimesel võimalusel spetsialistidega konsulteerimine aitab süvenevat käitumishäiret peatada või kontrolli all hoida. Käitumis-, suhtlemis-, õpiraskuste ärahoidmine ja ennetamine on mitu korda efektiivsem kui nende ravi.
/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)