Saunaga kirik hakkab kogukonda teenima

Kirik-konverentsikeskust (vasakul) ja noortekeskust ühendab madalam kohvikuosa.

FOTO: eskiis

Kirik, kus on kohvik, jõusaal ja saun? Aga miks ka mitte. Just selline pühakoda kerkib Rakverre praeguse Karmeli kiriku asemele.

Uue kiriku ehitamise eestvedaja, Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesen teab, et suure lombi taga on igal vähegi tegusamal kogudusel isegi oma spordisaal ja laste mängumaa. Jõusaalist ja saunast rääkimata.

“Hoone on vaid vahend, et kogudust ja kogukonda paremini teenida,” lausus Kotiesen. Kogukonda on Karmeli kogudus siianigi päris usinalt teeninud ning uus hoone loob selleks märksa paremad võimalused.

Kogudusel on 196 liiget, aga ainuüksi koguduse korraldatud üritustel käib iga kuu kuni 200 noort inimest. Noortetööga ongi Karmeli kogudus silma paistnud.

Usume, et Jumal on armuline ja inimesed lahked.

Uue kiriku ehitamise finantsjuht, Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein märkis, et ateistidele võib tunduda, nagu tegeleks Karmeli kogudus noorte ajupesuga. “Mõnes mõttes võibolla teemegi seda, aga need noored, kes siin käivad, ei peksa aknaid sisse ega lähe narkodoosi saamiseks vargile,” lisas ta.

Uut kirikuhoonet on Karmeli kogudusel vaja ennekõike seetõttu, et 1933. aastal valminud praegune pühakoda on amortiseerunud ning väikeseks jäänud.

Mõtteid uuest kirikust on mõlgutatud juba mitu aastat, vahepeal oli kõne all isegi Tallinna tänava ääres tühjaks jäänud Rimi poe ostmine. “Lõpuks jõudsime siiski selleni, et paremat kohta kui see, kus praegu oleme, polegi,” lausus Meelis Einstein.

Uue kirikuhoone ehitamiseks korraldati arhitektuurikonkurss, et see miljööväärtuslikku piirkonda sobituks ja moodustaks väliselt – ja loodetavasti ka sisuliselt – toimiva ansambli naabrite ehk Kaurikooli, tulevase Pärdi kontserdimaja, Rakvere gümnaasiumi ja võimaliku riigigümnaasiumiga.

Gunnar Kotiesen ütles, et konkursil ei seatud eeltingimuseks mitte kiriku, vaid kirikuna kasutatava konverentsikeskuse kavandamine. “Gunnar oli hädas, et liiga sakraalne on,” lisas Meelis Einstein naerdes.

Karmeli koguduse rahvas soovib, et uut kirikuhoonet saaks kasutada kõik. “Me ei eelda, et inimesed, kes meie üritustel käivad, oleksid ainult meie koguduse liikmed,” rääkis Gunnar Kotiesen.

Gunnar Kotiesen (paremal) ja Meelis Einstein on lootusrikkad ja usuvad, et uus hoone sobitub kenasti ümbruskonda ning valmib võimalikult kiiresti.

FOTO: Meelis Meilbaum

Esialgu on kavandatud, et kirikus võiks vähemalt korra-kaks kuus toimuda mõni suurem avalik üritus, näiteks kontsert. “Teen hea meelega koostööd nendega, kes minu väärtusraamistikku mahuvad,” sõnas Kotiesen võimalike esinejate kohta uue hoone 300 inimest mahutavas mitmeotstarbelises saalis.

Esialgse eelarve kohaselt läheb uue kirikuhoone ehitamine maksma 1,1 miljonit eurot. Veidi üle poole sellest ehk

600 000 eurot on juba peaaegu koos.

Kotieseni arvates võiks kolmandik pühakoja maksumusest tulla koguduselt, kolmandik partneritelt ja kolmandik välismaistelt toetajatelt. “Mina näen, et kogudus ehitab konverentsikeskuse osa ise, abi küsime selle kõrvale jääva noortekeskuse rajamiseks,” lausus pastor.

Ehitada on aga siiski vaja kõik korraga: konverentsikeskus-kirik, noortekeskus ja ka kohvikuruumid fuajeega.

“Päris paljud on meid juba aidanud, usume, et Jumal on armuline ja inimesed lahked,” ütles Meelis Einstein. Ta lisas, et templit ehitatakse harva ning just praegu on võimalus anda oma panus millessegi, mis jääb püsima põlvkondadeks.

Kõige optimistlikuma stsenaariumi kohaselt võiks Karmeli kogudus uues kirikus juba 2018. aasta jõuluteenistusel kokku saada. Realistlikum on aga see, et hoone valmib 2019. aasta jõuludeks.

Tagasi üles