/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7360039t1h296d.jpg)
Iga viies eestimaalane pelgab töökeskkonnas emotsionaalset väärkohtlemist, mille hulka kuulub näiteks avalik negatiivne tagasiside, selgub Ergo kindlustusseltsi ja Läti uuringufirma SKDS koostatud Baltimaade turvalisuse uuringust.
Eestlased pelgavad töökohal emotsionaalset väärkohtlemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringust lähtub, et emotsionaalse väärkohtlemise pärast töökohal tunneb muret 19 protsenti Eesti naistest ja 18 protsenti Eesti meestest.
"See näitab, et tegemist ei ole soopõhise küsimusega – näitaja on murettekitavalt kõrge mõlemal juhul," ütles Ergo elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma pressiteate vahendusel.
Erinevused hakkavad silma vanusegrupiti. Kõige suurem on hirm 23 protsendiga 35-44- aastaste hulgas ning kõige madalam 16 protsendiga 18-24-aastaste noorte seas. "Emotsionaalseks väärkohtlemiseks peeti muu hulgas näiteks negatiivse tagasiside andmist teiste ees ning kolleegide peale hääle tõstmist," rääkis Uusma.
Lätis ja Leedus kardavad inimesed Eestiga võrreldes rohkem emotsionaalset väärkohtlemist.
"Leedus kardab emotsionaalset väärkohtlemist tööl olles 28 protsenti meestest ja 32 protsenti naistest. Vastupidiselt Eestile on hirm kõige suurem just noorte seas," lisas Uusma. Lätis tunneb töökohal väärkohtlemise hirmu 24 protsenti meestest ja 28 protsenti naistest.
Pereringis olles on sama hirm riikide lõikes veidi madalam. "Emotsionaalset väärkohtlemist, näiteks karjumist, ignoreerimist ja alandamist, pelgab pereringis Eestis 16 protsenti naistest ja 13 protsenti meestest," märkis Uusma.
Baltimaade turvalisuse uuring on läbi viidud koostöös Läti avaliku arvamuse uuringu keskuse SKDS-iga, selles osales 1000 inimest Eestist, Lätist ja Leedust. Andmestikus on 3000 inimese vastused.