Rakverel on taas võimalus pürgida Euroopa kultuuripealinnaks

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuripealinna teekaart.
Kultuuripealinna teekaart. Foto: Kultuuriministeerium

Üks 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnadest on taas Eestist. Kultuuriministeerium ja Eesti Linnade Liit kuulutasid välja konkursi selle linna leidmiseks.

Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Kadri Jaurami sõnul võivad kandideerida kõik Eesti linnad. “See on konkurss, kus võit ei saagi olla ainueesmärk. Linnadele annab kandideerimisprotsess eelkõige hea võimaluse tõsta kultuuri kui sideaine tähtsust kõigi muude valdkondade vahel,” ütles Jauram. Ta lisas, et üha enam on hinnas loovad ja innovaatilised linnad.

Eesti Linnade Liidu asedirektori Toivo Riimaa hinnangul võib ainuüksi kandideerimisfaas olla väga õpetlik. “Võrreldes 2005. aastal alanud konkursiga on meie linnade avatus Euroopa Liidu kontekstis suurenenud. Toonast kogemust arvestades julgen ennustada, et kultuuripealinnaks pürgivaid linnu meil jätkub.” Tollal kandideeris kultuuripealinnaks ka Rakvere.

Eelvalik kõigi kultuuripealinnaks soovivate Eesti linnade seast tehakse 2018. aasta oktoobriks ning kultuuripealinn 2024 selgub 2019. aasta sügisel. Valikud viib läbi sõltumatu eksperdikomisjon, kuhu Eesti saab nimetada kuni kaks esindajat.

2024. aastal kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit kolm linna: üks Austriast, teine Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigist, euroliidu kandidaatriigist või võimalikust kandidaatriigist ning kolmas Eestist. Eestist on kultuuripealinn olnud ka korra varem – Tallinn 2011. aastal.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles